0

2018. aasta kokkuvõte: Haapsalu vaidles RMKga metsa raiumise pärast

Lemmi Kann

Lemmi Kann

lemmi.kann@le.ee

EMA Haapsalu grupi looja Kätlin Tamm. Foto: Eduard Laur
EMA Haapsalu grupi looja Kätlin Tamm. Foto: Eduard Laur

Keset suurt suve läksid metsa raiumise pärast Haapsaluga kibedasti vaidlema RMK ja erametsaomanikud, sest linnavolikogu otsuses sõnastati lageraiekeeld puhkealadel.

Tüli sai alguse sellest, et RMK tegi sel kevadel Valgeväljal lageraiet 4,5 hektaril. Maha võeti 1,5 hektarit kaasikut, 1,5 hektarit männikut, hektar kuusikut ja pool hektarit lepikut.

Haapsalu aselinnapea Helen Rammu ütles mai algul Lääne Elule, et RMK isegi ei teavitanud linnavalitsust, kuigi raius metsa, mille kohta kehtis Ridala üldplaneeringus seatud lageraiekeeld. Rammu saatis protestikirja RMK-le, keskkonnaametile ja keskkonnaministeeriumile ning sai vastuseks, et Ridala volikogus seatud keeld pole piisavalt selgesõnaline.

RMK Läänemaa metskonna metsaülem Tanel Ehrpais ütles, et ei osanud oodata, et Valgevälja lageraiega probleem tekib. „Linna ümbruses on palju küpset metsa, mida tuleb maha võtta ja uus mets asemele istutada, et oleks metsa ka tulevikus,” ütles ta.

„Taotlesime keskkonnaametilt luba ja saime selle. Tegemist ei olnud alaga, kus ei oleks tohtinud raiuda. Rohevõrgustikualadel ei ole lageraie otseselt keelatud,” sõnas ta.

Keskkonnaameti metsaosakonna juhataja Olav Etverk ütles, et ametil oli väga keeruline jätta raieluba andmata, kui piirkonnas kehtib n-ö pehme piirang, mis lubab erandolukorras raiuda. Millised need erandolukorrad on, pole aga täpsustatud.

Juunis seadis Haapsalu volikogu üldplaneeringusse rohevõrgustikualal asuvale metsale selgesõnalise lageraiekeelu. RMK ja erametsaliit hakkasid seepeale Haapsalut kohtuga ähvardama.

Rammu ütles juulis, et RMK vaie on eksitav, sest juba enne ei olnud lageraie puhkealadel lubatud ja nüüd vaid sõnastati üldplaneeringus raietingimused täpsemalt ja paremini. „Me panime kirja selle piirangu sisulise mõtte, millest RMK siiani aru ei saanud – „äärmine vajadus” on kogu aeg tähendanud lageraie mitte lubamist riikliku tähtsusega Pullapää–Paralepa–Topu väärtusliku maastiku alal, välja arvatud olulise metsakahjustuse korral,” selgitas Rammu.

Mõni päev hiljem valas õli tulle Eesti erametsaliit, kelle nimel saatis linnavolikogule oma vaide advokaadibüroo Ellex Raidla. Mõlemas vaides protestitakse Haapsalu linnavolikogu 29. juunil tehtud otsuse vastu, milles sõnastati varasemast rangem lageraiekeeld, ja nõutakse otsuse tühistamist.

„RMK vaidleb vastu sellele, et omavalitsuse volikogu võtab metsade majandamise otsuste tegemise õiguse enda kätte. Seda aga ei ole omanikega kokku lepitud. Lihtne on volikogul raieid keelata, aga volikogu ei võta selle otsusega endale kohustust ja vastutust selle eest, et Haapsalu kandis oleks ka saja aasta pärast kauneid metsi,” selgitas RMK peametsaülem Andres Sepp.

„RMK on harjunud toimetama, ilma et kooskõlastaks kohaliku tasandiga. Me ei anna enne järele, kui heaperemehelik suhtumine on piisavalt tajutav,” tulistas Haapsalu linnavolikogu esimees Jaanus Karilaid vastu.

„Leiame, et kehtestatud raiepiirangud rikuvad maaomanike põhiseaduslikke õigusi oma maad vabalt vallata ja kasutada,” ütles erametsaliidu tegevjuht Andres Talijärv.

Karilaid kutsus osapooled asja arutama. Õige pea jõuti kokkuleppeni. RMK tegi Haapsalu volikogule ettepaneku kaotada väärtuslikel metsaaladel lageraiekeeld ja esitas vastutasuks oma järgmise kümne aasta metsaraiumise kava.

26. oktoobri volikogu istungil tüli tekitanud määrus tühistati kõigi volinike toetusel ja ilma ühegi küsimuse või kommentaarita.

Kuigi nii RMK kui ka erametsaomanikud tegid lageraiekeelu sätestanud määruse juriidilisel tasandil maatasa, oli Karilaid seisukohal, et linnavolikogu väljus vastasseisust võitjana.

„Ma pean linnavolikogu jõuvõtet õigustatuks – tänu sellele saime monopoolses seisundis tugeva riigiettevõtte endaga laua taha. Nüüd saame asju võrdsetel alustel arutada. See on vajalik samm ning loodan, et RMK peab oma antud lubadusi,” ütles Karilaid.

Volikogu opositsioonileeri kuuluv linnavolinik Merle Mäesalu (Meie Inimesed) möönis, et sisuliselt ajas linnavalitsus ju õiget asja, kuid vormiliselt mindi alt. „Aga ma rõhutan: see ei ole maailma lõpp. Kõik me eksime, kõik me teeme vigu. Tahtsime head, aga tegime rutakalt,” ütles Mäesalu.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz