Haapsalu raamatukogus avati neljapäeval Poola vabariigi 100. sünnipäevale pühendatud näitus, kus on väljas nii haapsallase Arnold Juhansi kogust pärinevaid esemeid kui ka August Pulsti kunstimapist pärinevad reprod marssal Piłsudskist.
Näituse avanud Poola suursaadik Grzegorz Kozlowski sõnul sai Haapsalus alguse Poola vabariigi juubelinädal Eestis. „100 aastat tagasi lõppes Poola jaoks tee, mis oli kestnud 120 aastat,” rääkis saadik. Poola kunagine hiilgeaeg lõppes kui viimane Poola kuningas Stanisław II August Poniatowski 1795. aastal troonist loobus. Kozlovski sõnul ei loobunud poolakad oma vabaduspüüdlustest ka siis kui riik 120 aasta vältel oli lõhki kistud kolme osapoole vahel. „Poolakad pole kunagi põlanud vabaduse eest vereohvreid tuua, nad on teinud seda liigagi tihti,” rääkis suursaadik viidates kümnele ülestõusule, milles kaotasid elu paljud Poola patrioodid.
Suursaadiku sõnul on Eesti ja Poola ajalugu olnud sarnane, sest mõlemad on võidelnud samade vastaste vastu. „Juubelinädalal aga ei pea rääkima ohvritest ja verevalamistest, vaid olema õnnelikud relvavendluse, sõpruse ja jätkuva koostöö üle,” ütles ta. Saadik lisas, et Eestit ja Poolat ühendavat sõprust sümboliseerib oma elu viimased aastad Haapsalus elanud kindral Laidoneri poolatarist abikaasa Maria Kruszewska-Laidoner.
Poola sai taas iseseisvaks 11. novembril 1918, mil ajutine valitsus loovutas võimu marssal Józef Piłsudskile. Haapsalu raamatukogu lugemissaalis avatud näituse ühe osa moodustavadki Piłsudskit aastatel 1914–1935 kujutavad kõrgtrükitehnikas reproduktsioonid, mis on pärit August Pulsti kunstimapist leitud originaaljoonistustest. Need marssal Edward Rydz-Śmigły allkirjadega portreed kingiti tõenäoliselt ühe kõrgel tasemel toimunud visiidi ajal August Pulstile, tunnustamaks tema venna Mihkel Pulsti teeneid Poola sõjas bolševike vastu. Portreesari avastati 2014. aastal August Pulsti lesele kuuluva maja pööningult Pirital.
Näituse teine pool pärineb aga endise kaitseliidu Lääne maleva pealiku ja kollektsionääri Arnold Juhansi kogudest. Juhans rääkis, et Poolaga seovad teda ühelt poolt juured, sest tema vanaemas voolas poola verd, teisalt aga tunneb ta huvi Poola sõjaajaloo vastu.
Juhans ütles, et Poola ajalugu on väga põnev ja seda korraga hõlmata on keeruline, sellepärast keskendus ta näitusel aastatele 1918-1945 ja just sõjaajaloole. „Olen keskendunud neile sündmustele ja inimestele, kes mulle on olulised olnud,” rääkis ta. Juhansi kogudest on näitusele jõudnud sõjaväelisi aumärke, kujusid, raamatuid jm. „Osa aumärkidest olen leidnud siitsamast meie maakonnast,” lisas ta.
Fotod Arvo Tarmula
