Perearstide selts: EMO ei ole mõeldud tervisemurede lahendamiseks

Foto: Lemmi Kann

Eesti Perearstide Selts tänab riigikontrolli põhjaliku auditi eest, mis toob esile probleemid tervishoiukorralduses, mis perearstidele ammu muret on teinud.

Eesti Perearstide Selts toetab patsiendikeskset lähenemist tervishoius, kus tehakse kõik selleks, et inimene teaks, kuhu millise terviseprobleemiga pöörduda. On oluline, et inimene saaks abi õigel ajal õige arsti juures ja õiges kohas.

Eesti Perearstide Selts näeb, et tervishoiukorralduslike lahenduste väljatöötamisel on oluline koostöö mitmete osapoolte vahel. Selts tegutseb aktiivselt selle nimel, et elanikkonna vananemise ja perearstide visiitide kasvu juures oleks perearsti meeskond kõikidele patsientidele kättesaadav ja osutatud abi kvaliteetne.
„Perearstid nõustuvad täielikult minister Riina Sikkutiga: on oluline, et tervishoius toimiks koostöö ning keegi ei jää mure korral abita,“ kinnitab Eesti Perearstide Seltsi juhatuse liige dr Karmen Joller.

Joller märkis, et EMOsse pöördumise peamine ajend inimese jaoks on sageli kiirus. Samas tasuks tema sõnul kõigepealt hoopis helistada oma perearstikeskuse pereõele, kes aitab inimesel otsustada, kas üldse on vaja EMOsse pöörduda või mitte.

„Pereõde kutsub inimese vajadusel vastuvõtule, vaatab ta läbi ja teeb esmased analüüsid või uuringud, annab ravisoovitused. Kui tervisemure saab lahendada perearstikeskuses, säästab inimene mitmeid tunde EMO vastuvõtus ootamist – see on ju täiesti ebavajalik ja haigele inimesele kurnav,“ kirjeldas Joller.

„EMOsse pöördumisi põhjendatakse ka kiire ligipääsuga eriarstidele ja analüüsidele. EMO võimalused on tegelikult aga piiratud – seal saab teha vaid uuringuid, mis aitavad diagnoosida eluohtlikke olukordi. Perearstikeskustes on täna aga igakülgsed võimalused diagnostikaks, ja kui perearst peab vajalikuks eriarsti kaasamist, saab ta seda teha e-konsultatsiooni kaudu, mis võimaldab inimese mure õigeaegset lahendamist õige arsti juures,“ lisas ta.

Igal inimesel peab olema kindlustunne, et tema ja tema lähedane saavad abi ning selle turvatunde tagamine on täna kõikide osapoolte ühine huvi.

Riigikontrolli auditist selgus, et 57% EMO-sse pöördunutest oleks pidanud tegelikult minema perearstile, aga sealt nad tihti abi ei saa. Pere- ja eriarstiabi lahendamata probleemid pannud inimesi üha enam otsima abi EMO-st.

Inimesed peaksid abi saama ennekõike perearsti juurest, sest nii oleks võimalik vähendada ülekoormusest tingitud ootejärjekordi EMO-s ja hoida kokku kulusid, kuna lihtsate hädade ravi EMO-s on keskmiselt ligi neli korda kallim kui perearsti juures, tõdes riigikontroll.

Olukorra normaliseerumist takistavad aga eelkõige perearstiabi ebaühtlane tase ja kättesaadavus, pikad ravijärjekorrad eriarstiabis, puudulikud ja läbi mõtlemata infotehnoloogilised lahendused ning patsientide erinevad eelhoiakud ja teadlikkus.

EMO-de ülekoormatus on tekitanud ka olukorra, kus ligi viiendikul pöördumistest ei jõutud õigel ajal määrata, kui ohtlik on patsiendi seisund, ja kümnendikul juhtudest ei jõudnud patsient ettenähtud aja jooksul arstini. Neist osa patsiente olid ka sellised, kelle seisund oli eluohtlik või potentsiaalselt eluohtlik, selgus auditist.

“Lõpuks pole ka enam EMO-del seda viimast padrunit, millele inimesed loodavad,” kirjeldas EMO-de ülekoormatuse võimalikke tagajärgi riigikontrolör Janar Holm auditi tutvustamiseks korraldatud pressikonverentsil.

Eestis tehti 2017. aastal EMO-sse 462 000 pöördumist, mida on 13 protsenti enam kui 2010. aastal. Pöördujaid oli ligi 300 000 ehk iga neljas Eesti elanik. Ligikaudu 5 protsendi pöördumiste korral oli patsiendi seisund eluohtlik. Pooltes riigi EMO-des läbiviidud ankeetküsitluse põhjal oli ülejäänud pöördumistest, välja arvatud traumad ja laste pöördumised, 49 protsendi puhul tegu terviseprobleemidega, mille puhul oleks patsienti võinud aidata perearst. Selliseid juhtumeid oli 2010. aastal 39 protsenti, märkis riigikontroll.

Kokku oli eelmisel aastal selliseid EMO-sse pöördunud patsiente, kelle seisund ei eelda üldjuhul vältimatu abi osutamist ja kes oleks pidanud saama abi mõnelt muult tervishoiutasandilt, 57 protsenti, leidis riigikontroll.

“Patsiendi ravimine erakorralise meditsiooni osakonnas on praeguses tervishoiusüsteemis kalleim viis seda teha. Teisisõnu on erakorralise meditsiini osakonnast saanud koht, kus lahendatakse teiste tervishoiutasandite kitsaskohad, kuid kallimalt,” tõdes riigikontrolör auditi tutvustuses.

Nii oli 2017. aastal EMO raviarvete maksumus kokku 153 miljonit eurot, see sisaldab ka haiglaravi kulusid, kui inimene hospitaliseeriti EMO-st. Samal aastal kulus perearstiabile kokku 114 miljonit.

“Lahendused selleks, et erakorralise meditsiini osakond saaks toimida eelkõige vältimatu abi pakkujana, peituvad teistes tervishoiutasandites ning ei seisne ainult lisaraha juurde andmises. Vaja on lühendada eriarsti ooteaegu, kasutades senisest enam e-konsultatsiooni ning rakendades ühtset digiregistratuuri; perearstiabi kvaliteeti tuleks parandada, kaasates mentorid, kes aitaksid järele kehvema tasemega perearstipraksiseid; uute tervisekeskuste loomine annab võimaluse pikendada vajadustele vastavalt nende lahtiolekuaega nii tööpäevaõhtuti ka kui nädalavahetuseti,” ütles riigikontrolör Holm.

“Tähelepanuta ei saa jätta ka patsientide teadlikkust ja käitumise suunamist. Selle üheks võimaluseks on hakata kergemate terviseprobleemidega patsiente telefoni teel nõustama enne erakorralise meditsiini osakonda pöördumist, et suunata nad sobivaimasse erakorralisse vastuvõttu, perearsti juurde või anda juhtnöörid, kuidas terviseprobleemile kodus lahendus leida,” lisas Holm.

“Nende lahenduste teostumise esimeseks eelduseks on, et sotsiaalministeerium võtab koos Eesti Haigekassaga senisest suurema juhtrolli tervishoiusüsteemi arendamise juhtimisel,” leidis riigikontrolör.