Joosep Matjuse (paremalt kolmas) filmitiim Matsalu loodusfilmide festivalil Lihulas. Foto: Arvo Tarmula
Matsalu loodusfilmide festivali kõrghetk oli eile õhtul, kui Lihula kultuurimajas oli noorema põlvkonna eesti filmimehe Joosep Matjuse uue filmi „Tuulte tahutud maa” maailma esilinastus.
„Täna on Matjuse päev,” kommenteeris loodusfotograaf ja bioloog Urmas Tartes. Õigus tal oli, sest oma filmi esilinastusele lisaks oli festivali võistlusprogrammis Oliver Goetzli film „Polaarhundid – Arktika kummitused”, mille üks operaator oli Matjus.
Kui tavaliselt näeb loodusfilme ainult televisoonis, siis „Tuulte tahutud maa” jõuab ka kinno ja seda võib üle Eesti vaatama minna. Filmitegijaile on see suur tunnstus, sest tuhandete töötundide järel ootavad nad publiku tähelepanu ja filmikassa tulu.
Loodusfilmide esilinastusi on Matsalu festivalil varemgi olnud, kuid festivali direktori Silvi Lotmani sõnul on Eesti oma filmi esilinastus festivalile suur au.
Eile esilinastunud „Tuulte tahutud maa” on mastaapne film Eesti loodusest – mitte ühest objektist, nagu loodusfilmid sageli on, vaid tervest Eestimaast. „Filmi põhieesmärk on kajastada kõiki Eestimaa põhilisi looduskeskkondi – mereranda, raba, metsa, jõeluhtasid, et anda üks koondpilt Eestimaast,” ütles autor Joosep Matjus.
Autor nimetab filmi pigem vaatefilmiks, mis kajastab Eesti nelja, võib isegi öelda, et koos üleujutuste perioodiga viite hästi erinevat aastaaega. „See film on kui kummardus meie loodusele ja on mõeldud selleks, et meie Eestimaa inimesed saaksid tunda uhkust oma kodumaa looduse üle,” selgitas Matjus.
Tema sõnul kipuvad eestlased arvama, et meie loodus on igav, aga kusagil teisel pool maakera on uhked mäed ja jõed: „Aga meil endal siin kodumaal on rikkusi väga-väga palju. Seda tuleb lihtsalt osata märgata.”
„Tuulte tahutud maad” filmiti kolm aastat ja Matjuse sõnul võeti üles 80 tundi materjali, millest filmi pääses sõrmeotsatäis: „Filter, mille kaadritele ette paneme, oli nii tihe, et siia filmi on pääsenud ainult parimatest parimad kaadrid.”
Heaks kaadriks peab filmimees sellist, mis hakkab oma maailma looma. „Kaader on justkui valik meie lõputust kaosest. Hea kaader peab suutma koondada spetsiifilised nüansid selles kaoses, et tekiks emotsioon,” selgitas ta.
Matjus lisas, et kui üks foto on tervikteos, siis filmis on üks kaader nagu üksik laevuke keset suurt ookeani. „Filmis peavad kaadrid olema ühes stiilis ja kokku sobima. Neil peab olema üks spetsiifiline valguskeel, sest ei saa kokku monteerida päiksepaistet ja sombust ilma.”
Matjus pidas oma filmi kõige suuremaks õnnestumiseks kaadrit juhuslikult leitud põdrasekeletist, mille ühtegi konti ega abaluud pole liigutatud. „Nii ta oligi. Jalad-käed laiali nagu Jeesus Kristus,” kirjeldas ta.
Sellise skeleti leidmine oli ime, sest tavaliselt kannavad rebased, kährikud või šaakalid luud laiali.
Õnnelik oli filmimees ka selle üle, et tal õnnestus filmida rukkirääku: „Tavaline lind, mida kõik on kuulnud, aga vähesed näinud.” Matjuse sõnul ongi loodusfilmi eesmärk ja ülesanne näidata midagi sellist, mida me ise ei ole oma igapäevatoimetustes alati võimelised nägema.
„Tuulte tahutud maa” võttemeeskond on rahvusvaheline. Matjuse sõnul polnud see taotluslik, vaid kujunes selliseks just tänu Matsalu festivalile, kus omavahelised kontaktid alguse said. „Kõigi Euroopa tipptegijatega, kellega olen suuri filme teinud, olen siin kohtunud. See on oma väike sõpruskond, kes mõistab üksteist ja saab aru, mida filmi tegemine tähendab,” rääkis Matjus.
Tänavugi olid festivalil kohal mitmete filmide autorid nagu eelnimetatud filmi „Poolarhundid – Arktika kummitused” autor Oliver Goetzl ja „Märgalad on head” autor Tomasz Ogrodowczyk Poolast.
Silvia Lotmani sõnul pole publiku hulga kohta vahekokkuvõtteid tehtud: „Aga mulle tundub, et rahvast on päris palju.”
Lotmani sõnul oli sel aastal lastegruppe varasemast rohkem. Kui varem oli festivali lastepäev kolmapäev ja külastajateks peamiselt Lihula kandi koolid, siis tänavu oli lastele mõeldud kaks päeva ja külastajaidki kaugemalt. Lotman lisas, et filmivaatamise kõrval pakuti kohalikele lastele loomingulist tegevust. Mujalt tulnud noored said aga võimaluse Matsalu rahvuspargis ringi vaadata.
Festivali avalöögiks oli kolmapäeval 87aastase Eesti loodusfilmi suurkuju Rein Marani teos „Peetrike Laanetagusel”.
Matsalu filmifestival
- 16. Matsalu filmifestivalile saadeti tänavu 800 filmi, millest kavva võeti 90.
- Festivali võistlusprogrammis on 28 filmi, mis võistlevad kahes kategoorias.
- Kummagi kategooria filme hindab kolmeliikmeline žürii: loodusekategooria filmide žüriis on Remek Meel, Anneli Ehlvest ja Hilco Jansma Hollandist ning kategooria „Inimene ja loodus” žüriis Kristo Elias, Madli Lääne-Metsalu ja Nacho Ruiz Rizaldos Hispaaniast.
- Festivali võidufilm kuulutatakse Lihula kultuurimajas välja täna õhtul.
Vt ka: “Joosep Matjus: välisriikides loodusfilme tehes mõistan ikka ja jälle, kui võimas on Eesti loodus”
