9.1 C
Haapsalu
Esmaspäev, 14. oktoober 2024

6 kuu keskmine portaali küljastajate arv kuus: 60 619

Avaleht Sildid Joosep Matjus

Silt: Joosep Matjus

Vald survestab Metsküla lastevanemaid uut kooli valima

[caption id="attachment_411508" align="alignnone" width="1920"] Lääneranna vallajuhid andsid kolmapäeval pressikonverentsi, et haridusreformi selgitada. Foto: Urmas Lauri[/caption] Metsküla lastevanemad said vallavanemalt kirja, kus ähvardatakse „meetmed“ tarvitusele võtta, kui lapsed koolikohustust täitma ei hakka. Samal ajal käivad lapsed 1. septembrist peale iga päev koolis, õpivad nagu ikka ja mängivad isegi vahetunni ajal kooli. Ka juriidiliselt on kõik korras: koolikohustuse mittetäitmiseks loetakse seaduse järgi lapsi, kes puuduvad koolist või ei ole ühegi kooli nimekirjas. Metsküla lapsed on hariduse infosüsteemis Metsküla kooli nimekirjas. „Septembri alguses kinnitasin ära,“ ütles Metsküla koolijuht Pille Kaisel. Kool on infosüsteemis alles, sest haridus- ja teadusminister pole koolitusluba tühistanud.

Metsküla kooli hävitamiskatsest tehakse jälle film

[caption id="attachment_391898" align="aligncenter" width="2000"] Metsküla kool. Joosep Matjus (vasakul) on üks neist, kes kooli hävitamist sel korral filmimas on. Tema kõrval istuvad volikogu majanduskomisjoni esimees Hardi Pikkmets ja vallavanem Ingvar Saare. Foto: Urmas Lauri[/caption] Metskülas vändatakse juba kolmandat filmi kooli järjekordsest hävitamiskatsest, ütles operaator Elen Lotman. Metsküla kooli lapsevanem, pereliige, õpetaja ja toetaja Lotman saatis Lääneranna vallavanemale ja vallavolikogu liikmetele kirja, milles väljendab pettumust Metsküla kooli järjekordse hävitamiskatse suhtes. „Minu suguvõsa on elanud Matsalus kolmkümmend aastat ning pere lapsed ja vanemad on nii õppinud kui õpetanud Metsküla koolis,” kirjutas Lotman. „Kolisime kaks aastat tagasi maale, selleks, et meie kolm last saaks Metsküla koolis käia.” Lotmani sõnul tahtsid lapsed ise Metsküla kooli tulla ning nende tugev soov tegigi perest Lääneranna valla püsielanikud. „Kui mitu valda Eestis saab väita, et neil on kool, mille tõttu tuleb valda väikeste lastega elanikke juurde? Ja seda mitte tänu vallavalitsuse tegevusele, vaid vaatamata aastakümneid kestnud vallapoolsele tagakiusamisele?” küsis Lotman. Järjekordne sulgemiskampaania on aga rahvast Metskülast eemale peletamas.

Matsalu festivali võitis Iraani põnevik ohustatud linnust

[caption id="attachment_376662" align="alignnone" width="1264"] Iraani looduskaitseinspektorid ajavad taga kaelustrappidega hangeldajaid. Foto: Kaader filmist[/caption] Režissöörid Fathollah Amiri ja Nima Asgari näitavad Iraani keskkonnainspektorite meeleheitlikku võitlust salaküttidega, et päästa hävimisohus kaelustrappe. „Kindlasti oli see sõnumiga otsus,” ütles režissöör Joosep Matjus Lääne Elule. „Otsusega anda peaauhind just sellele filmile väljendas žürii oma meelsust ja maailmavaadet.”

Joosep Matjuse ja Katri Rannastu uue filmi peategelane rändab mööda Läänemaa salaradu

[gallery ids="343127,343128,343129,343130,343132,343131,343133,343134,343135,343136,343137"] Urmas Lauri fotod Joosep Matjuse ja Katri Rannastu uus dokumentaalfilm „Pingeväljade aednik” portreteerib rändurist kirjanikku Mehis Heinsaart, kes otsib end Läänemaa tihnikutes ja Kasari luhas. Suurem jagu sel nädalal kinodesse jõudnud filmist on monteeritud Lõuna-Läänemaal Matsalu kaitsealal autorite kodus, kust intervjuu tegemise ajal lendasid üle kaeblikult häälitsevad lagleparved.

Joosep Matjus jäädvustas Fred Jüssi elufilosoofia


[caption id="attachment_292377" align="alignnone" width="1944"] Operaator Joosep Matjuse (vasakul) sõnul on Fred Jüssi kaamerasilmale hästi tabatav, sest on loomulik ja aus. Erakogu[/caption] Operaator Joosep Matjus elas kahe aasta jooksul linateost „Fred Jüssi. Olemise ilu” filmides sisse loodusemehe elufilosoofiasse, mis julgustab inimesi tegelema mittemidagitegemisega. Dokumentaalfilmi loodusfilosoof Fred Jüssist võttis režissöörina teha Jaan Tootsen, kes on populaarse raadiosarja „Ööülikool” kauaaegne toimetaja. Jüssi on omakorda „Ööülikooli” loengute üks autoreid. Suuresti just nende loengute kaudu on tema mõtisklused elust ja olemisest laia auditooriumi ette jõudnud.
Tootsen kutsus endale kaamerameheks Joosep Matjuse, kes sai kaks aastat tagasi tuntuks eepilise loodusfilmi „Tuulte tahutud maa” autorina.

Lääne Elu küsis Matjuselt, kas operaatori jaoks on mingit erinevust, püüdes kaameraga loodust või loodusfilosoofi. „Üldiselt on nii, et hea dokumentalisti jaoks pole väga suurt vahet, kas filmida metsloomi-linde või inimest. Mõlemi puhul pead võtma aega, süvenema, õppima filmitavat tundma ja talle siis väga delikaatselt lähenema,” selgitas Matjus.

Lihula noored tegid Joosep Matjuse käe all loodusfilmi

[caption id="attachment_289720" align="alignnone" width="2000"] Septembris käis € lmigrupp võtetel Metskülas. Foto: erakogu[/caption] Täna esilinastub Lihulas auhindu võitnud „Tuulte tahutud maa” režissööri juhendamisel valminud linateos rannaniitudest. „Inspiratsiooni päris oma filmi tegemiseks saime suuresti Joosep Matjuse filmidest, mida me nägime Matsalu loodusfilmide festivalil,” ütles Lihula gümnaasiumi 9. klassi õpilane Joosep Michels. „Siis mõtlesimegi, et oleks äge ise üks loodusfilm teha.” Michelsi jaoks on rannaniitudest valminud „Loodusega koos” eriti tähtis, sest see on ühtlasi ka tema uurimistöö 9. klassi lõpetamiseks. Michels kaitseb tööd järgmisel nädalal.