Silt: MAFF
10
Matsalu loodusfilmide festival: rähnide auklik elu ja kaktusehotell
[caption id="attachment_410591" align="aligncenter" width="1280"]
Ameerika režissööri Ann Johanson Prumi film „Rähnid: auklik elu” näitab neid põnevaid linde kogu maailmast. Foto: MAFF[/caption]
Matsalu loodusfilmide festivali peaauhinda püüab paarkümmend finalisti, mis jäid sõelale enam kui tuhandest linateosest üle terve maailma.
„Ennustama ei hakka, aga võidufilm, mulle tundub, tuleb looduse kategooriast,” ütles Matsalu loodusfilmide festivali peakorraldaja Silvia Lotman. Peaauhinda püüab paarkümmend finalisti, mis valiti välja festivalile saadetud rohkem kui tuhande linateose seast üle terve maailma. Just auhindade jagamist ootavad Matsalu filmipeolised igal aastal suure põnevusega. Filmid võistlevad kahes, looduse ning inimese ja looduse kategoorias, aga hinnalisim on peaauhind: seda on üks ja napsata võib selle ükskõik kumma kategooria film.
Mullu peaauhinna võitnud Iraani põnevik ohustatud linnust kraetrapist tekitas elava poleemika ja üks žüriiliige isegi taandas ennast, sest polnud otsusega nõus. Toona peaauhinda andes eelistas žürii kaunite loodusvaadetega harjunud publiku ehmatuseks hüpliku filmikeelega ja märulistiilis „Kraetrappi” festivali mitu korda võitnud Saksa režissööri Jan Hafti meistriteosele mesilastest, mis sai parima operaatoritöö auhinna looduse kategoorias. Mullu suure auhinna võitnud „Kraetrapi” üks loojaid Nima Asgari kuulub tänavu žüriisse.
Tänavu jäävad festivalil rohkem silma kaunid ja meisterlikult üles võetud loodusvaated, rähnid ja elevandid, mägikitsed ja kakud, pingviinid ja väiketiirud, rongad ja merikotkad. „Filmid, mida perega vaadata, ilma et peaks kartma, kas need pole ehk liiga spetsiifilised,” ütles Lotman.
Ameerika režissööri Ann Johanson Prumi film „Rähnid: auklik elu” näitab neid põnevaid linde kogu maailmast. Foto: MAFF[/caption]
Matsalu loodusfilmide festivali peaauhinda püüab paarkümmend finalisti, mis jäid sõelale enam kui tuhandest linateosest üle terve maailma.
„Ennustama ei hakka, aga võidufilm, mulle tundub, tuleb looduse kategooriast,” ütles Matsalu loodusfilmide festivali peakorraldaja Silvia Lotman. Peaauhinda püüab paarkümmend finalisti, mis valiti välja festivalile saadetud rohkem kui tuhande linateose seast üle terve maailma. Just auhindade jagamist ootavad Matsalu filmipeolised igal aastal suure põnevusega. Filmid võistlevad kahes, looduse ning inimese ja looduse kategoorias, aga hinnalisim on peaauhind: seda on üks ja napsata võib selle ükskõik kumma kategooria film.
Mullu peaauhinna võitnud Iraani põnevik ohustatud linnust kraetrapist tekitas elava poleemika ja üks žüriiliige isegi taandas ennast, sest polnud otsusega nõus. Toona peaauhinda andes eelistas žürii kaunite loodusvaadetega harjunud publiku ehmatuseks hüpliku filmikeelega ja märulistiilis „Kraetrappi” festivali mitu korda võitnud Saksa režissööri Jan Hafti meistriteosele mesilastest, mis sai parima operaatoritöö auhinna looduse kategoorias. Mullu suure auhinna võitnud „Kraetrapi” üks loojaid Nima Asgari kuulub tänavu žüriisse.
Tänavu jäävad festivalil rohkem silma kaunid ja meisterlikult üles võetud loodusvaated, rähnid ja elevandid, mägikitsed ja kakud, pingviinid ja väiketiirud, rongad ja merikotkad. „Filmid, mida perega vaadata, ilma et peaks kartma, kas need pole ehk liiga spetsiifilised,” ütles Lotman. 
Matsalu filmifestival loobus koolisulgejate toetusrahast
[caption id="attachment_395494" align="alignnone" width="2000"]
Matsalu loodusfilmide festivali korraldaja Silvia Lotman. Arhiiv[/caption]
Matsalu loodusfilmide festivali korraldajad jätavad sõlmimata lepingu, millega Lääneranna vallavalitsus oleks festivali toetanud 7000 euroga.
Matsalu loodusfilmide festivali juhatuse liige, looduskaitsja ja Metsküla kooli lapsevanem Silvia Lotman teatas avalikus kirjas Lääneranna vallavalitsusele, et ei ole valmis valla keerukas rahalises ja sotsiaalses olukorras sõlmima 2023. aasta tegevustoetuse lepingut. „Matsalu loodusfilmifestival on loodud võimestama Matsalu rahvuspargi eripära ja kultuuripärandit. Meie ühing töötab suuresti tänu kohalikule ja üle-eestilisele vabatahtlikult tehtud tööle ning meie jaoks on oluline, et inimeste panus kohalikul tasandil oleks väärtustatud,“ kirjutas Lotman vallavalitsusele.
Matsalu loodusfilmide festivali korraldaja Silvia Lotman. Arhiiv[/caption]
Matsalu loodusfilmide festivali korraldajad jätavad sõlmimata lepingu, millega Lääneranna vallavalitsus oleks festivali toetanud 7000 euroga.
Matsalu loodusfilmide festivali juhatuse liige, looduskaitsja ja Metsküla kooli lapsevanem Silvia Lotman teatas avalikus kirjas Lääneranna vallavalitsusele, et ei ole valmis valla keerukas rahalises ja sotsiaalses olukorras sõlmima 2023. aasta tegevustoetuse lepingut. „Matsalu loodusfilmifestival on loodud võimestama Matsalu rahvuspargi eripära ja kultuuripärandit. Meie ühing töötab suuresti tänu kohalikule ja üle-eestilisele vabatahtlikult tehtud tööle ning meie jaoks on oluline, et inimeste panus kohalikul tasandil oleks väärtustatud,“ kirjutas Lotman vallavalitsusele. 
Lihulas käib laste loodusfilmifestival
[caption id="attachment_393965" align="alignnone" width="2000"]
Salevere salumäel – kuidas portreteerida lepatriinut? Foto: MiniMAFF[/caption]
Lihulas ja Matsalus käib nädal aega laste loodusfilmifestival miniMAFF – Matsalu loodusfilmifestivali (MAFF) väike vend, kus 30 last Eestist, Lätist ja Rootsist õpib loodust üles võtma.
„Juba kella seitsmest hommikul käime Salevere Salumäel kaameratega ringi,” ütles festivali korraldaja Silvia Lotman eile Lääne Elule. Nädalavahetusel õppisid lapsed, kuidas loodust märgata ja filmi kaudu lugu jutustada. „Nagu keeleõpe,” ütles Lotman. Täna lapsed monteerivad.
Salevere salumäel – kuidas portreteerida lepatriinut? Foto: MiniMAFF[/caption]
Lihulas ja Matsalus käib nädal aega laste loodusfilmifestival miniMAFF – Matsalu loodusfilmifestivali (MAFF) väike vend, kus 30 last Eestist, Lätist ja Rootsist õpib loodust üles võtma.
„Juba kella seitsmest hommikul käime Salevere Salumäel kaameratega ringi,” ütles festivali korraldaja Silvia Lotman eile Lääne Elule. Nädalavahetusel õppisid lapsed, kuidas loodust märgata ja filmi kaudu lugu jutustada. „Nagu keeleõpe,” ütles Lotman. Täna lapsed monteerivad. 
Matsalu festivali võitis Iraani põnevik ohustatud linnust
[caption id="attachment_376662" align="alignnone" width="1264"]
Iraani looduskaitseinspektorid ajavad taga kaelustrappidega hangeldajaid. Foto: Kaader filmist[/caption]
Režissöörid Fathollah Amiri ja Nima Asgari näitavad Iraani keskkonnainspektorite meeleheitlikku võitlust salaküttidega, et päästa hävimisohus kaelustrappe.
„Kindlasti oli see sõnumiga otsus,” ütles režissöör Joosep Matjus Lääne Elule. „Otsusega anda peaauhind just sellele filmile väljendas žürii oma meelsust ja maailmavaadet.”
Iraani looduskaitseinspektorid ajavad taga kaelustrappidega hangeldajaid. Foto: Kaader filmist[/caption]
Režissöörid Fathollah Amiri ja Nima Asgari näitavad Iraani keskkonnainspektorite meeleheitlikku võitlust salaküttidega, et päästa hävimisohus kaelustrappe.
„Kindlasti oli see sõnumiga otsus,” ütles režissöör Joosep Matjus Lääne Elule. „Otsusega anda peaauhind just sellele filmile väljendas žürii oma meelsust ja maailmavaadet.” 
Matsalu festival läheb lahti: müstilised ahmid, pesukarud ja mesilased
[caption id="attachment_376016" align="alignnone" width="2000"]
Austria film „Ahm – üks sitke ema” jutustab loo ahmist nimega Freya ja tema järglastest. Foto: kaader filmist/ MAFF[/caption]
Matsalu loodusfilmide festivali avateos „Ahm – üks sitke ema” pühendab vaataja selle erakliku ja tabamatu kiskja saladustesse.
„Eelkõige on see ema lugu,” ütles Matsalu loodusfilmide festivali juht Silvia Lotman. Sügaval Põhja-Euroopa karmis looduses – Venemaa ja Soome vahel – elab müstiline olend, kes on nii tabamatu, et vähesed on teda lähedalt näinud. Film jälgib pöördelist aastat kolmeaastase ahmi Freya elus. Kõrvaline elupaik on täis hirmuäratavaid rivaale. Kuigi Freya võib olla häbelik, on ta sitke ja valmis iga tema ees seisva raskusega rinda pistma, et saavutada oma tähtsaim eesmärk – pojad üles kasvatada.
Austria film „Ahm – üks sitke ema” jutustab loo ahmist nimega Freya ja tema järglastest. Foto: kaader filmist/ MAFF[/caption]
Matsalu loodusfilmide festivali avateos „Ahm – üks sitke ema” pühendab vaataja selle erakliku ja tabamatu kiskja saladustesse.
„Eelkõige on see ema lugu,” ütles Matsalu loodusfilmide festivali juht Silvia Lotman. Sügaval Põhja-Euroopa karmis looduses – Venemaa ja Soome vahel – elab müstiline olend, kes on nii tabamatu, et vähesed on teda lähedalt näinud. Film jälgib pöördelist aastat kolmeaastase ahmi Freya elus. Kõrvaline elupaik on täis hirmuäratavaid rivaale. Kuigi Freya võib olla häbelik, on ta sitke ja valmis iga tema ees seisva raskusega rinda pistma, et saavutada oma tähtsaim eesmärk – pojad üles kasvatada.