Silt: MAFF

[caption id="attachment_418038" align="alignnone" width="1920"] Matsalu loodusfilmide festivali kaubamärki taotlevad nii Lääneranna vald kui ka ürituse korraldajad.  Foto: arhiiv[/caption] Vaidlus Matsalu loodusfilmide festivali (MAFF) kaubamärgi üle on jõudnud tööstusomandi apellatsioonikomisjoni. Kaubamärgile on esitanud taotluse nii Lääneranna vallavalitsus kui ka MTÜ Matsalu Loodusfilmide Festival. Mõlema kaubamärgi kohta on tehtud registreerimise otsus, mis on avaldatud Eesti Kaubamärgilehes 11/2023.

Lääneranna vallavanem Ingvar Saare ei näe selles, et vald soovib Matsalu loodusfilmide festivali (MAFF) kaubamärki enesele krahmata, midagi taunimisväärset. Tema sõnul tahetakse sellega tagada, et filmifestival Lääneranna valla maamärgi ja Lihula tunnusena säiliks. Vallavanem kasutas kaubamärgi omandamise põhjenduseks terminit „ettevaatusabinõu”. Taotluse kaubamärgi Matsalu Loodusfilmide Festival omandamiseks esitas vallavalitsuse palgatud patendivolinik patendiametile juba juunis.

[caption id="attachment_418015" align="alignnone" width="1920"] Matsalu loodusfilmide festivali kaubamärki taotlevad nii Lääneranna vald kui ka ürituse korraldajad. Foto: erakogu[/caption] Matsalu loodusfilmide festivali peakorraldaja Silvia Lotmani mullu aprillis välja öeldud teade, et festival loobub vallalt taotletud toetusrahast, andis tõuke kaubamärgisõjaks. Jaanuaris on patendiamet registreerinud kaubamärgi Matsalu Loodusfilmide Festival nii Lääneranna valla kui ka MTÜ Matsalu Loodusfilmide Festival nimele. „See on üsna ebameeldiv olukord, saime sellest tagantjärele teada, et vald on meid teavitamata taotlenud selle kaubamärgi kasutamist, ja esitasime selle peale ka ise taotluse,” ütles filmifestivali peakorraldaja Silvia Lotman. Matsalu loodusfilmide festivali (MAFF) asutasid 2003. aastal Lihula vald, Matsalu rahvuspark ja Eestimaa looduse fond koos filmitegijatega. Festivali peakorraldaja oli aastaid praegu MTÜ arhivaarina tegutsev Tiit Mesila. Tänavu sügisel peaks festival toimuma 22. korda.

[caption id="attachment_411749" align="alignnone" width="1920"] Isasel tasub emasest kõvasti kinni hoida, muidu konkurendid tõukavad ta troonilt. Foto: Hannes Rohtma[/caption] Matsalu loodusfilmide festivali (MAFFi) publik valis lemmikuks Hannes Rohtma linateose „Kust konnad tulevad“, mis pälvis ka Eestimaa looduse fondi eriauhinna. „Väga tore, et inimesed Eesti filme hindavad,“ ütles MAFFi peakorraldaja Silvia Lotman. Film "Kust konnad tulevad?" näitab Põhja-Euroopa kahe enam levinud konnaliigi rohukonna ja kärnkonna elu, alates kevadisest rändest kuni südasuvise kullesest konnaks saamiseni. Näha saab konnade tegevust maa peal, vee peal ja vee all.

[caption id="attachment_411029" align="alignnone" width="1900"] MAFFi võidufilm „Uued kärsad” räägib loo linnasigadest. Foto: MAFF[/caption] Matsalu loodusfilmide festivali peaauhinna võitis Belgia film linnasigadest, mis kompab vaataja taluvuse piire. Kaunite loodusvaadetega harjunud publikule mõjus võidufilm samasuguse või isegi suurema ehmatusena nagu mullunegi. Toona valis žürii (küll mitte üksmeelselt) võitjaks hüpliku filmikeelega märulistiilis linateose ohustatud linnust kraetrapist.

[caption id="attachment_410591" align="aligncenter" width="1280"] Ameerika režissööri Ann Johanson Prumi film „Rähnid: auklik elu” näitab neid põnevaid linde kogu maailmast. Foto: MAFF[/caption] Matsalu loodusfilmide festivali peaauhinda püüab paarkümmend finalisti, mis jäid sõelale enam kui tuhandest linateosest üle terve maailma. „Ennustama ei hakka, aga võidufilm, mulle tundub, tuleb looduse kategooriast,” ütles Matsalu loodusfilmide festivali peakorraldaja Silvia Lotman. Peaauhinda püüab paarkümmend finalisti, mis valiti välja festivalile saadetud rohkem kui tuhande linateose seast üle terve maailma. Just auhindade jagamist ootavad Matsalu filmipeolised igal aastal suure põnevusega. Filmid võistlevad kahes, looduse ning inimese ja looduse kategoorias, aga hinnalisim on peaauhind: seda on üks ja napsata võib selle ükskõik kumma kategooria film. Mullu peaauhinna võitnud Iraani põnevik ohustatud linnust kraetrapist tekitas elava poleemika ja üks žüriiliige isegi taandas ennast, sest polnud otsusega nõus. Toona peaauhinda andes eelistas žürii kaunite loodusvaadetega harjunud publiku ehmatuseks hüpliku filmikeelega ja märulistiilis „Kraetrappi” festivali mitu korda võitnud Saksa režissööri Jan Hafti meistriteosele mesilastest, mis sai parima operaatoritöö auhinna looduse kategoorias. Mullu suure auhinna võitnud „Kraetrapi” üks loojaid Nima Asgari kuulub tänavu žüriisse. Tänavu jäävad festivalil rohkem silma kaunid ja meisterlikult üles võetud loodusvaated, rähnid ja elevandid, mägikitsed ja kakud, pingviinid ja väiketiirud, rongad ja merikotkad. „Filmid, mida perega vaadata, ilma et peaks kartma, kas need pole ehk liiga spetsiifilised,” ütles Lotman.

[caption id="attachment_395494" align="alignnone" width="2000"] Matsalu loodusfilmide festivali korraldaja Silvia Lotman. Arhiiv[/caption] Matsalu loodusfilmide festivali korraldajad jätavad sõlmimata lepingu, millega Lääneranna vallavalitsus oleks festivali toetanud 7000 euroga. Matsalu loodusfilmide festivali juhatuse liige, looduskaitsja ja Metsküla kooli lapsevanem Silvia Lotman teatas avalikus kirjas Lääneranna vallavalitsusele, et ei ole valmis valla keerukas rahalises ja sotsiaalses olukorras sõlmima 2023. aasta tegevustoetuse lepingut. „Matsalu loodusfilmifestival on loodud võimestama Matsalu rahvuspargi eripära ja kultuuripärandit. Meie ühing töötab suuresti tänu kohalikule ja üle-eestilisele vabatahtlikult tehtud tööle ning meie jaoks on oluline, et inimeste panus kohalikul tasandil oleks väärtustatud,“ kirjutas Lotman vallavalitsusele.

[caption id="attachment_393965" align="alignnone" width="2000"] Salevere salumäel – kuidas portreteerida lepatriinut? Foto: MiniMAFF[/caption] Lihulas ja Matsalus käib nädal aega laste loodusfilmifestival miniMAFF – Matsalu loodusfilmifestivali (MAFF) väike vend, kus 30 last Eestist, Lätist ja Rootsist õpib loodust üles võtma. „Juba kella seitsmest hommikul käime Salevere Salumäel kaameratega ringi,” ütles festivali korraldaja Silvia Lotman eile Lääne Elule. Nädalavahetusel õppisid lapsed, kuidas loodust märgata ja filmi kaudu lugu jutustada. „Nagu keeleõpe,” ütles Lotman. Täna lapsed monteerivad.