Silt: MAFF

Matsalu loodusfilmide festivali võitjaks pärjatud linateos portreteerib Kanada suurima prügimäe kajakakolooniat. Žürii liige Kathleen Harris märkis, et film paneb kaasa tundma liigile, keda peetakse nuhtluseks, ja seda ilma sõnade ning muusikata. “Nii paneb see vaatajaid ümber mõtestama oma kohta maailmas,” sõnas Harris auhinnapeol. Poolteist tundi kestev Kanada linateos “Pärijad” (režissöör ja operaator Serge-Oliver Rondeau) pani oma pikkade tummade või kajakakisa täis kaadritega vaatajate kannatuse proovile, nii et mõnigi lahkus saalist. Žürii liikme Martin Männiku sõnul tasus siiski pikka meelt varuda ja lõpuni vaadata, sest film on seda väärt. Küllap jõudis filmitegijate sõnum kohale, sest nunnult koomilist linnufilmi eeldanute naerupahvakad muutusid üha harvemaks ja lakkasid sootuks, kui esimene tervet ekraani täitev kajakas püüdjate silmuses oma elunatukese eest rabales, silmis pöörane hirm. Edasi valitses saalis haudvaikus viimaste tummade lõputiitriteni välja. “Päri

[gallery ids="487132,487133,487134,487135,487136,487137,487138,487139,487140,487141,487142,487143,487144,487145,487146,487147"]   Matsalu loodusfilmide festivalil rulliti esilinastuseks lahti punane vaip, et omakandi filmitegijate Katri Rannastu ja Joosep Matjuse kannul kinosaali minna. Eesti, Saksamaa ja Rootsi koostöös valminud "Polaarrebane – Njálla" tõi Lihula kultuurikeskuse suure saali rahvast pilgeni täis, nii et vabu kohti tuli tikutulega otsida. Teiste seas olid kohal Kelu küla elanikud, et omainimestest autorite filmi näha. Filmi operaator Joosep Matjus ja monteerija ning üks produtsentidest ja režissööridest Katri Rannastu elavad sealsamas Lihula külje all Kelu külas. Lääneranna vallavanem ja Kelu küla elanik Tarvi Sitski õnnitles esitluse järel autoreid pigem naabrimehe kui ametnikuna ja andis Rannastule üle lillekimbu. Esilinastuse eel ütles Matjus, et tunneb end, nagu võiks tunda laevameister enne, kui alus vette läheb. "Kas me oleme närvis? Oleme. Igal filmitegijal enne esilinastust on närv sees," tunnistas Matjus. Tegelikult oli filmi märgatud juba enne esilinastust. Põhja-Norra ja Rootsi tundras vändatud "Polaarrebane – Njálla" on valitud Eur

Matsalu loodusfilmide festivali avas eile poolteise tunni pikkune linateos kahest naabrist, keda võiks võrrelda „Tõe ja õiguse” Andrese ja Pearuga. Inglise režissööri James Dawsoni „Derek vs Derek” portreteerib kaht tülitsevat naabrit – üks usub intensiivpõllumajanduse kõrgesse tootlusse, teine otsustab maa loodusele tagasi anda. Muidugi ei saa elu pärast seda enam rahumeeli edasi minna. „Kaks elulaadi, kaks naabrit, kaks meest, kes näevad elu täiesti eri pilguga,” ütles Matsalu loodusfilmide festivali peakorraldaja Maris Altmann Lääne Elule. Tema sõnul võiks peategelasi võrrelda Tammsaare „Tõe ja õiguse” Andrese ja Pearuga. „Derek vs Derek” püüab 27 finalisti seas parima loodusfilmi tiitlit, võisteldes inimese ja looduse kategoorias. Altmanni sõnul on loodusfilmid muutunud pikemaks ega mahu enam tavapärase 50 minuti sisse. Austraalia ja Norra filmid jääkarudest („Ärisaladus” ning „Frost ilma lume ja jääta”) kestavad poole kauem. „Seekord linastub hulk harjunust pikemaid fi

Matsalu loodusfilmide festivali avab poolteise tunni pikkune linateos kahest naabrist, keda võiks võrrelda „Tõe ja õiguse” Andrese ja Pearuga. Inglise režissööri James Dawsoni „Derek vs Derek” portreteerib kaht tülitsevat naabrit – üks usub intensiivpõllumajanduse kõrgesse tootlusse, teine otsustab maa loodusele tagasi anda. Muidugi ei saa elu pärast seda enam rahumeeli edasi minna. „Kaks elulaadi, kaks naabrit, kaks meest, kes näevad elu täiesti eri pilguga,” ütles Matsalu loodusfilmide festivali peakorraldaja Maris Altmann Lääne Elule. Tema sõnul võiks peategelasi võrrelda Tammsaare „Tõe ja õiguse” Andrese ja Pearuga. Võistlustules 27 filmi „Derek vs Derek” püüab 27 finalisti s

Matsalu loodusfilmide festival (MAFF) kuulutas välja fotokonkursi, kuhu oodatakse pilte 6. septembrini. Fotovõistlust korraldab MAFF kolmandat aastat. Esimene oli Matsalu teemal, teine suve teemal. Kolmandale konkursile oodatakse pilte pealkirja all „Sügise rikkus”. „Kui peaks tulema neljas konkurss, ja küllap ta tuleb, siis talvest,” ütles MAFFi fotoprogrammi juht Remo Savisaar Lääne Elule. Konkursile laekunud fotodest valib žürii välja paremad, millest tehakse veebigalerii. Mullu jõudis galerisse 80 pilti. Piiri Savisaare sõnul ees ei ole – kui ikka on väärt foto, siis see valikusse ka jõuab. Savisaar julgustas kõiki osalema ja mitte mõtlema, et ah, mis mina. „Kui ei osale, siis pole ka võimalust võita,” märkis Savisaar. Mullusele konkursile laekus 300 fotot 80 autorilt,

Matsalu loodusfilmide festivalile (MAFF) laekus veidi alla tuhande linateose, mille seast valitakse välja poolsada, mida näeb sügisel filmipeol. MAFFi peakorraldaja Maris Altmanni sõnul esitati filme igast maailmajaost. „Praegu käib läbivaatamine. Ise ka vaatasin just ühte,” ütles Altmann Lääne Elule. MAFFi programmi pääseb ligi tuhandest 50 filmi, mille seast valitakse välja peaauhinna saaja. Mullu esitati MAFFile üle tuhande, tunamullu üle 800 filmi. Tänavune Matsalu loodusfilmide festival toimub Lihulas 23.-27. septembril, pärast seda linastuvad filmid veel nädala jooksul mujal Eestis. Pääsmeid saab juba Pletilevist soetada.

  [caption id="attachment_423288" align="alignnone" width="1920"]