Silt: MAFF
Matsalu festivali avafilm vestab laulvatest ahvidest
[caption id="attachment_309652" align="alignnone" width="2000"]
Edela-Hiina mägimetsades elavaid laulvaid ahve on maailma alles jäänud vaid 150 isendit. Kaader filmist „Ood armastus ele – äpiga ahv ”[/caption]
Kolmapäeval algaval Matsalu loodusfilmide festivalil võistleb üle 20 filmi, mis on välja valitud 800 linateose seast.
Välismaiste filmide seas astuvad võistlustulle kaks Eesti filmi – Jaan Tootseni „Fred Jüssi. Olemise ilu” ning noore režissööri Maarja Halliku „Mees metsast” – verivärske linateos, mis valutab südant metsade mahavõtmise pärast.
Oma uute filmidega osalevad festivalil selle ammused sõbrad ja auhindu noppinud režissöörid Oliver Goetzl ja Jan Haft – kahtlemata ühed Saksamaa ja kogu Euroopa tugevamad loodusfilmitegijad.
Pole ime, et Matsalu loodusfilmide festivali (MAFFi) filmiprogrammi juht Heli Tetlov ei oska ega taha veel ühtegi oma lemmikut välja öelda. Sõel oli erakordselt tihe ja festivali finaali pääses iga 40 filmi kohta ainult üks. „See, et nad sinna juba pääsesid, ütleb nii mõndagi,” sõnas Tetlov. MAFFi programmis on 62 filmi, neid näeb Lihulas 16.–20. septembril.
Edela-Hiina mägimetsades elavaid laulvaid ahve on maailma alles jäänud vaid 150 isendit. Kaader filmist „Ood armastus ele – äpiga ahv ”[/caption]
Kolmapäeval algaval Matsalu loodusfilmide festivalil võistleb üle 20 filmi, mis on välja valitud 800 linateose seast.
Välismaiste filmide seas astuvad võistlustulle kaks Eesti filmi – Jaan Tootseni „Fred Jüssi. Olemise ilu” ning noore režissööri Maarja Halliku „Mees metsast” – verivärske linateos, mis valutab südant metsade mahavõtmise pärast.
Oma uute filmidega osalevad festivalil selle ammused sõbrad ja auhindu noppinud režissöörid Oliver Goetzl ja Jan Haft – kahtlemata ühed Saksamaa ja kogu Euroopa tugevamad loodusfilmitegijad.
Pole ime, et Matsalu loodusfilmide festivali (MAFFi) filmiprogrammi juht Heli Tetlov ei oska ega taha veel ühtegi oma lemmikut välja öelda. Sõel oli erakordselt tihe ja festivali finaali pääses iga 40 filmi kohta ainult üks. „See, et nad sinna juba pääsesid, ütleb nii mõndagi,” sõnas Tetlov. MAFFi programmis on 62 filmi, neid näeb Lihulas 16.–20. septembril. 
4
Matsalu loodusfilmide festival räägib murest planeedi pärast
[caption id="attachment_283679" align="alignnone" width="1024"]
Läänemaa fotoklubi näitusel Lihula mõisas on ka Arvo Tarmula pilt lageraiest Uuemõisa lähedal. Esmaspäeval pildistas teda foto tegemise paigas fotoklubi liige Kauro Kuik.[/caption]
Kolmapäeval Lihulas algav 17. Matsalu loodusfilmide festival toob vaatajate ette 84 loodusfilmi, hulga näitusi, arutelusid ja kontserte.
Festivaliprgrammi jõudnud filmid valiti festivali direktori Silvia Lotmani sõnul välja ligi tuhande korraldajatele saadetud linateose seast. Viie festivalipäeva jooksul näidatakse filme Lihula kultuurimaja kolmes saalis, kuid festival jõuab ka kaugemale – Tallinna, Pärnusse, Haapsallu ning isegi Pürksi ja Nõvale.
Festivali võistlusprogrammis osaleb 27 filmi, mis on omakorda jagatud kahte kategooriasse: loodus ning inimene ja loodus. Võistlusprogrammi filmidel on eestikeelsed subtiitrid.
Lotman ütles, et tänavu on festivalilprogrammis palju filme kliimamuutuste ja maailma tuleviku teemal. „Filmid, mis muretsevad, mis meie planeedist saab,” ütles ta.
„Peaaegu iga film räägib sellest, et kõik on kadumas,” ütles Lotman. Kui kümme aastat tagasi oli filme, kus portreteeriti näiteks mõnda loomaliiki, siis nüüd on teemaks liikide kadumine.
Huvitavatest filmidest tõstis Lotman esile „Tugev kui karu”, mis räägib sellest, kuidas arstiteadlased karusid uurivad, et leida lahendust inimeste terviseprobleemidele. Karud söövad ja magavad palju, aga sellegipoolest pole neil südamehaigusi.
Läänemaa fotoklubi näitusel Lihula mõisas on ka Arvo Tarmula pilt lageraiest Uuemõisa lähedal. Esmaspäeval pildistas teda foto tegemise paigas fotoklubi liige Kauro Kuik.[/caption]
Kolmapäeval Lihulas algav 17. Matsalu loodusfilmide festival toob vaatajate ette 84 loodusfilmi, hulga näitusi, arutelusid ja kontserte.
Festivaliprgrammi jõudnud filmid valiti festivali direktori Silvia Lotmani sõnul välja ligi tuhande korraldajatele saadetud linateose seast. Viie festivalipäeva jooksul näidatakse filme Lihula kultuurimaja kolmes saalis, kuid festival jõuab ka kaugemale – Tallinna, Pärnusse, Haapsallu ning isegi Pürksi ja Nõvale.
Festivali võistlusprogrammis osaleb 27 filmi, mis on omakorda jagatud kahte kategooriasse: loodus ning inimene ja loodus. Võistlusprogrammi filmidel on eestikeelsed subtiitrid.
Lotman ütles, et tänavu on festivalilprogrammis palju filme kliimamuutuste ja maailma tuleviku teemal. „Filmid, mis muretsevad, mis meie planeedist saab,” ütles ta.
„Peaaegu iga film räägib sellest, et kõik on kadumas,” ütles Lotman. Kui kümme aastat tagasi oli filme, kus portreteeriti näiteks mõnda loomaliiki, siis nüüd on teemaks liikide kadumine.
Huvitavatest filmidest tõstis Lotman esile „Tugev kui karu”, mis räägib sellest, kuidas arstiteadlased karusid uurivad, et leida lahendust inimeste terviseprobleemidele. Karud söövad ja magavad palju, aga sellegipoolest pole neil südamehaigusi. 
