Kanep, läätsed ja piimatooted võitsid Läänemaa mahetootjatele au ja kuulsust.
Pühapäeval jagati Tallinnas vabaõhumuuseumis välja mahepõllumajanduse aastaauhinnad.
Parimaks mahetootjaks valis žürii peamiselt kanepikasvatusele ja -töötlemisele keskendunud Tammejuure mahetalu Läänemaalt. „Tammejuure talul on pikk kogemus, ta on ligi kakskümmend aastat tegutsenud tootja Läänemaalt, mis ei ole just väga viljakate muldadega piirkond,” ütles konkursi korraldaja Airi Vetemaa.
Vetemaa märkis, et parima mahetalu valimisel hindas žürii paljusid komponente. „Kõige tähtsam on põllumajandustootmine ise. Peremees Teet Kuusemaa on suutnud luua tugeva põllusüsteemi ja külvikorra,” ütles Vetemaa.
Külvikord, mille eest Tammejuure talu esile tõsteti, tähendab seda, et ühel põllulapil vahetub kultuur igal aastal ja viiendal aastal põld puhkab. Karin Tiit ütles, et varem pole Tammetuure talu parimaks mahetaluks kandideerinud, sest siis moodustas põhiosa toodangust kanep. Nüüd on aga kanepitoodetele lisaks ka rukki-, kaera ja muud jahud ning õlid.
Hinnatakse ka seda, kuidas õnnestub talul oma toodangut väärindada. „Tammejuure talus on heal tasemel nii õli kui ka jahu töötlemine. Nad on uuesti au sisse tõstnud kanepi kui tõesti väärt kultuuri,” sõnas Vetemaa.
Žürii hindas ka ühistegelikku aspekti. „Peretütar Karin Tiit on Läänemaa Otse Tootjalt Tarbijale liikumise hing, ta on loonud turustamisvõimaluse teistele Läänemaa põllumeestele,” ütles Vetemaa.
Läätsede tagasitooja
Kirbla talunik Liisi Laos märgiti konkursil eraldi ära roheliste läätsede kui uudse kaunviljakultuuri kasvatamise ja müügi eest. „Läätsed olid tegelikult meie esivanemate üks olulisemaid toiduaineid, aga tänapäeval tuuakse need välismaalt. Iseenesest on see üks väärt liblikõieline kultuur,” ütles Airi Vetemaa. „Liisi Laos kasvatab, kuivatab ja müüb läätsi. Ka tema teeb tootearendust, sest vabaõhumuuseumis pakkus ta maitsta läätsepasteeti.”
Liisi Laos kasvatab läätsesid Kirblas koos elukaaslasega. „Mullu panime esimest korda maha. Külvasime teraviljakülvikuga, võtsime kombainiga,” rääkis ta.
Laose sõnul tuli idee ühest ajakirjaartiklist, mis käsitles kaunviljade kasvatamist ja kasutamist. „Seal lihtsalt mainiti, et Eestis läätse enam ei kasvatata. Mõtlesin, et seda võiks ju proovida,” ütles ta.
Mullu kasvas lääts 1,5 hektaril, tänavu juba kolmel. „Lääts kannatas põuda paremini kui teised kultuurid. Seda, kui palju järgmine aasta maha paneme, peame veel arutama, aga kindlasti paneme,” ütles Laos.
Päris probleemideta selle kaunvilja kasvatamine ei ole. „Kuna lääts võitleb kehvasti umbrohuga, tuleb ta vara maha panna ja muld peab olema puhas. Ka sorteerimisega on probleem, sest lääts kipub olema ühesuurune pooliku viljateraga. Probleem tekib, kui panna lääts põllule, kus on eelmisest aastast jäänud kasvama teravilja,” rääkis ta.
29aastane Liisi Laos on põllupidajate dünastiast, tema isa Toomas Laos juhib põllumajandusettevõtet Kirbla OÜ. „See on läätsekasvatust lihtsustanud, et oleme saanud Kirbla osaühingult põllutööks vajalikku rentida,” ütles ta.
„Kogused ei ole esialgu suured, sest oleme mingi osa pidanud käsitsi sorteerima. Aga juba on huvi selle vastu tärganud, nüüd saime ka Ökosahvrisse jala ukse vahele,” rääkis Liisi Laos.
Ökosahver on Eesti suurim ökokaupade pood.
Kolm auhinda meiereile
Lääneranna vallas Oidremal tegutsev Mätiku talumeierei sai konkursilt kolm diplomit. Žürii valis nende või mahetoodete konkursil teiseks ja rahvas nende küpsetusjuustu oma lemmikuks. Nad said ka parima uue tulija tiitli.
„Mätiku tooted on väga maitsvad. Või puhul jäi meelde selle puhas ja värske maitse. Mirjam suudabki oma tooteid nii teha, et maitsed on puhtad,” ütles Airi Vetemaa.
Mätiku talumeierei on samanimelise Mätiku mahetalu peretütre Mirjam Pikkmetsa ettevõtmine. „Väga äge, et tuli selline tunnustus. Veel hommikul ütlesin vabaõhumuuseumis korraldajatele, et ah, ei tea, kas seda küpsetusjuustu on üldse mõtet välja panna,” ütles ta. „Tean, kui tõsine see konkurss on. Ja mina oma väikse meiereiga sain nii hea tulemuse.Tippkokad žüriis maitsesid ja kiitsid!”
Pikkmetsa sõnul on auhinnatud tooted Mätiku meierei lipulaevad. „Võid oleme tänaseks teinud 3,5 aastat. Ise olen ka juba ära rikutud, poevõid enam üldse ei taha. Ka Haapsalus on iga neljapäev näha, et saab otsa,” ütles ta.
Mätiku Talumeierei OÜ asutati 2014. „Alustasime koduköögina. 2017 sai meist juba tunnustatud meierei, mille toodangut ei pidanud enam otse müüma, vaid võis ka poodide kaudu. Selle aasta kevadel saime lõpuks mahetunnustuse, kuigi talu ise, kust meie piim tuleb, on mahe aastast 2000,” rääkis Pikkmets.
Nüüd töötleb Mätiku talumeierei viis tonni piima kuus. „Nõudlus on suurem, kui jõuame pakkuda. Loodame varsti investeerida uutesse seadmetesse, toetusotsus on juba tehtud,” ütles ta.
Tagasihoidlikud mahetootjad
Aasta parima mahetootja konkursile kandideeris kuus mahetootjat üle Eesti. Aasta parima mahetoote konkursile esitati kokku 42 toodet 21 töötlejalt. Parima tootja ja toote valisid välja erialaspetsialistidest koosnevad hindamiskomisjonid.
Kui tooteid esitavad mahekonkursile tootjad ise, siis talusid tavaliselt organisatsioonid. „Läänemaa mahetootjate selts on aastaid tahtnud Tammejuure talu kandidaadiks esitada, aga edutult. Nüüd ütlesid nad, et seekord me tuleme, ja kohe võitsid,” rääkis Airi Vetemaa. „Eesti inimesed üldse ja talunikud eriti ei ole varmad püüne peale ronima.”
Vetemaa sõnul on Eesti üks suhteliselt suuremaid mahemaid Euroopas. „Üks viiendik Eesti põllumaast on mahemaa ja selle poolest on ta Euroopa kolme esimese seas. Iga aasta tuleb umbes kümme tuhat hektarit mahemaad juurde. Mahepõllumajandus on väikse maa šanss, pigem müüa vähem kallima hinnaga kui konkureerida masstoodanguga, millel on suur hinnasurve ja mille kasvatamiseks pole meil kõige paremad tingimused,” rääkis ta.
