Esimest korda lapse kooli saatmine on vanemale kallis lõbu

Kohe on käes septembrikuu, mis tähendab kõigile koolijütsidele seda, et pikk suvepuhkus on möödas ja tuleb taas sammud kooli poole seada.

Siim läheb tänavu läheb esimesse klassi. Siimu ema Merilin ütles, et nemad kooliasjade ostuga kiirustanud ei ole, kuid kogu kooli minemise algus on olnud tema jaoks segane.

Kogu segadus algas juba avalduse esitamisega. „Ma ajasin tükk aega taga, et kuhu mu laps sisse saab, sest ma saatsin linnavalitsusele natukene hiljem avalduse – mitte kuskil ei olnud avalikult märgitud, millal tuleks saata,” ütles lapsevanem.

Lõpuks oli ta leidnud need kuupäevad, mille vahemikus tuleb avaldus saata. „See oli kuni 23. märts, mina saatsin 12. aprillil,” ütles Merilin.

Vastust ta avaldusele aga ei saanud, linnalt ei ole ta siiani mingit vastust saanud. Maikuus sai ta koolilt teate, et on oodatud lastevanemate koosolekule. „Kooli minek algas minu jaoks hästi segaselt. Esimese lapse puhul mina ei teadnud, millal ma neid avaldusi tegema pean, nüüd on see virvarr nii suur poodi minnes. Terve suve oleme käinud ostmas,” ütles Merilin.

Infosulg

Lastevanemate koosoleku toimumise aeg on ka ainuke info, mida Merilin kooli alguseks teada saanud on. Ka seda, millal esimene aktus toimub, on ta pidanud ise otsima. „Kui ei kasuta sotsiaalmeediat, siis kust ma pean teadma, millal lapsega aktusele minna,” ütles ta.

Ajal, kui hakkas infot aktuse kohta otsima, ei olnud seda veel kooli kodulehel üleval. „Kohati on selline tunne, et on infosulg,” ütles Merilin.

Kooli minek on lapsevanema sõnul kallis luksus. Kuigi Haapsalu linnavalitsus toetab esimest korda kooli minejaid 200 euroga, siis Merilini sõnul ainult selle summaga hakkama ei saa, sest ainuüksi ergonoomilise, kõva seljatoega koolikoti hind jääb vahemikku 60–120 eurot. Veel on vaja päevikut, pinalit, joonlauda, vakstut, põlle, plastiliini, verivärve, guašše, pastelle jne. Lisaks on vaja eraldi riideid kehalise kasvatuse ja rütmikatundi ning vahetusjalatseid.

Ergonoomilised pliiatsid on olemas nii parema- kui ka vasakukäelistele. „Mina ei teadnud, millist oma poisile osta, sest ma pole siiani aru saanud, miskäeline ta on,” ütles Merilin.

Kuna poeg Siim kasutab võrdselt mõlemat kätt, siis eelkoolis suunati teda pigem paremat kätt kasutama. Nii ostiski ta paremakäelistele mõeldud pliiatsid. Kuna Siim käis ka eelkoolis, siis mõned asjad olid tal sellest ajast juba olemas, näiteks liikuv aabits.

Kallis lõbu

Merilin arvab, et linna poolt saadud 200 euroga ei saa hakkama, kui tahad osta korralikke ja kvaliteetseid asju. Kuid kui ei osta uusi asju ja komplekteerid ka olemasolevaga, sest näiteks värvipliiatseid on ikka kodus olemas, peaks selle summaga isegi hakkama saama.

Samas arvab ta, et üldse ilma linna toetuseta oleks lapse kooli minek suur põnts vanema rahakotile, eriti neile, kes ei ole väga heal majanduslikul järjel.

Samas tekib lapsevanemal küsimus, et kuigi ette on antud tohutu nimekiri – kui palju nendest asjadest päriselt kasutust leiavad.

Kuigi kõik poed on kooliasju täis, siis Merilin ütleb, et nemad kooliminekust üleliia õhinas ei ole, vaid võtavad rahulikult seda asja.

1. klassi koolitarbed

koolikott (kõva seljatoega)
liikuva aabitsa kaaned (tähed sisse panna – muretseb ka lapsevanem)
pehme pinal
harilikud pliiatsid (3 tk ja teritatult)
pliiatsiteritaja (2 suurusega augud)
kustutuskumm (pehme)
joonlaud (lühike)
õlipastellid (vähemalt 12 värvi)
viltpliiatsid (vähemalt 12 värvi)
värvilised pliiatsid (paksemad, vähemalt 12 värvi)
värvilapp (või pakk salvrätikuid)
lauakate (50 x 60 cm) ja põll
veetops (pealt suletava kaanega)
3 pintslit (lai, kitsas ja üks terava otsaga)
guaššvärvid (12 värvi ning et must ja valge oleks sees)
vesivärvid
värvipalett (värvisegamislaud)
liimipulk, PVA
käärid
plastiliin (mitte neoonvärvid)
joonistusplokk A4 ja A3
värvilised paberid (plokis, A4)
vihikute mapp
kattepaberid raamatutele ja töövihikutele (jõupaberirull)