Aidi Valliku aiandusblogi: käsi mullas

Kirjanik Aidi Vallik toimetab peenramaal. Ott Valliku karikatuur
Kirjanik Aidi Vallik toimetab peenramaal. Ott Valliku karikatuur

Et meeliköitva multšiteemaga siiski lõpusirgele jõuda, kirjeldaksin lühidalt veel tervet rida levinud multšimaterjale ja nendega seotud kogemusi ja kuuldusi.

Muruniidus. Olen kasutanud mitu hooaega ja ausalt öeldes on see köögiviljaaias multšina vaat et veel parem kui põhk. Vajub tihedaks, umbrohi selle alt ei idane, niiskust hoiab – ja pealekauba on muruniiduse suureks plussiks, et see on ühtaegu väetise eest. Juba samal hooajal hakkab ta tasapisi altpoolt lagunema, eraldades mulda lämmastikku. Kui on vaja elutut, kuiva, surnud pinnast viljakaks maaks muuta, on muruniidus parim ja kiireim asi, mis aitab. Parandab ka liivast ja savist maad. Miinuseks on aga see, et suurte mastaapide korral on seda aeganõudev ja keeruline küllaldasel hulgal koguda (isegi kogujaga niiduki olemasolul). Samuti ei sobi see väljanägemiselt iluaeda.

Saepuru. Kasutan teeradadel, vahekäikudes ja majandustsoonides, mida on lihtsam katte ja multši all hoida kui trimmerdada, vaarikate ja noorte okaspuuvormide all. Hoiab niiskust ja üsna hästi ka umbrohu eest, aga olen kuulnud, et aastaid järjest kasutades toob endaga kaasa taimehaigusi. Saepuru võtab lagunedes pinnasest lämmastikku vähemaks ja seda kasutades on ilmselt lisaväetamine vajalik. Vaarikatele aga saepuru meeldib. Olen näinud seda kasutatavat ka lillepeenardes, aga see pole siiski minu maitse. Olen proovinud saepuru korra ka paaris köögiviljapeenras, aga rohkem seda lämmastikuõgijat sinna panna ei kavatse. Samas aitab saepurumultš parandada savist maad, muuta seda pehmemaks ja huumusrikkamaks.

Killustik ja suurem kiviklibu. Olen kasutanud ainult oma Haapsalu-aia imetillukeses kiviktaimlas, aga samas kõrva taha pannud paljude teiste aiapidajate halbu kogemusi sellega. See näeb iluaias ahvatlevalt kaunis välja ja esimesed poolteist või kaks aastat on ka rohimisega hooletu. Edasi selgub, et selle killustiku vahele on siiski suutnud kuidagi ei tea millest tekkida niipalju huumust, et umbrohi saab idanema ja kasvama hakata – aga seda sealt välja rohida on peaaegu võimatu. Imepisikeses kiviktaimlas korjasin lihtsalt kõik kivikesed selleks ajaks mullapinnalt ämbritesse, puhastasin alt maa ära ja panin siis kivikesed tagasi; aga suuremal alal ma keelduksin midagi sellist tegemast.

Graniidisõelmed ja kõige jämedama faktuuriga ehitusliiv. See on kiviktaimlasse parim, selle seest saab vajaduse tekkides rohida ka. Nägus ja soliidne, sobib iluaeda ja esinduspeenardesse. Umbrohu takistamise osas jääb eelnevatele natukene alla, aga ajab igati oma asja ära.

Turvas. Olen paari väiksema lapi peal katsetanud, ja mulle tundub see multšina mõttetu. Sisuliselt on see nagu muld mullal, ainult et kergem. Neutraliseeritud turba sees idanevad tuulega levivad umbrohud vabalt, haput turvast aga paljud taimed ei taha. Samuti ei kaitse ta pinnast kuigivõrd kuivamise eest. Ainuke pluss, mis ma siin näha suudan, on see, et ta aitab rasket savimaad pehmemaks ja huumusrikkamaks muuta.

Kompost ja sõnnik. Minu meelest on nende mõte siiski mullaparandus ja looduslik väetamine. See on nagu turbaga: ei hoia piisavalt hästi niiskust allpool kinni ega kaitse umbrohu eest – otse vastupidi. Kui aias veel umbrohtu ei ole, tellige koorem sõnnikut, ja te saate oma maltsa ja orasheina. Samuti ei ole mina veel elus näinud umbrohuseemnetest vaba komposti.
Kergkruus (ehitus- , soojustusmaterjal). See on nüüd asi, mida ma ise pole kasutanud, aga kes on, need kiidavad. Et see on soe ja õhurikas materjal, parandab see ka külmaõrnade taimede talvekindlust. Et ta on kerge ja ümaravormiline, on sealt vahelt üsna lihtne tarviduse tekkides ka rohida. Hoiab hästi pinnases niiskust ja takistab umbrohtumist. Ainus miinus olevat, et piirdeta peenrast välja muru sisse sattudes olevat need kergkruusagraanulid sutsu tülikad, ja nad ei lagune.

Puulehed. Väidetavalt väga hea nii niiskuse hoidmiseks kui ka umbrohu tõrjumiseks, ja paljudes aedades tasuta käes. Probleem on aga, et juba esimese tugevama tuulega võib see multš peenra pealt minema panna. Seega tuleks enne peenrale laotamist puulehed purustajast läbi lasta või puhtalt lehekompostiks teha. Mul on plaanis kunagi kindlasti proovida, sest ma usun, et viimase kahe variandi puhul oleks tegemist väga hea lillepeenardesse sobiva multšiga. Aga see on muidugi töömahukas.

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments