4

Erametsaliit palkas Haapsalu linnaga vaidlemiseks advokaadibüroo

Lemmi Kann

Lemmi Kann

lemmi.kann@le.ee

Haapsalu linnavalitsuse liikmed Ailar Ladva, Remi Treier, Helen Rammu ja Peeter Vikman metsaringsõidul koos RMK ja keskkonnaameti esindajatega 2018. aasta mais. Foto: Arvo Tarmula
Haapsalu linnavalitsuse liikmed Ailar Ladva, Remi Treier, Helen Rammu ja Peeter Vikman metsaringsõidul koos RMK ja keskkonnaameti esindajatega 2018. aasta mais. Foto: Arvo Tarmula

Advokaadibüroo Ellex Raidla saatis eile Haapsalu linnavolikogule vaide, milles nõutakse endise Ridala valla maadel karmistatud raiepiirangute kehtetuks tunnistamist. Täiendavad piirangud on advokaatide hinnangul õigusvastased ja võivad omavalitsusele lisaks kaasa tuua kohustuse maksta maaomanikele igal aastal 72 000 eurot kompensatsiooni.

Eelmise nädala lõpus saabus analoogse sisuga vaie Riigimetsa Majandamise Keskuselt, millest kirjutas ka tänane Lääne Elu paberleht.

Advokaadibüroo koostatud vaides on Haapsalu linnavolikogu otsuse koostamisel tehtud juriidilised vead suure põhjalikkusega lahti kirjutatud.

Kokkuvõtvalt öeldakse vaides, et volikogu on Ridala valla üldplaneeringu muutmisel teinud olulisi menetlusvigu, alustuseks aga puuduvad täiendavate piirangute kehtestamiseks vajalikud eeldused, sealhulgas pole räägitud mitte ühegi metsaomanikuga. Uued piirangud on advokaatide hinnangul ebaproportsionaalsed ja nende rakendumisel kahaneks metsakinnistute väärtus poole võrra.
Otsuse vastuvõtmisel on tehtud kaalutlusvigu ja seetõttu on otsus advokaatide hinnangul õigusvastane.

Advokaatide põhjendused ja selgitused

Üldplaneeringu muutmisel on tehtud olulisi menetlusvigu

Ridala valla üldplaneeringu sätestati enne vaideni viinud otsuse tegemist, et
puhkealasid hooldatakse ja metsi majandatakse heade tavade kohaselt. Seega
ei seadnud üldplaneering puhkealadel metsade majandamisele mingeid piiranguid lisaks heade tavade järgimisele ning lageraie oli nendel aladel lubatud.

Lisaks oli kirjas, et väärtuslikel maastikel ei tehta tegevusi, mis rikuvad väärtusliku maastiku ilmet ja lageraie on lubatud vaid äärmisel vajadusel. Samuti sätestati konkreetsete väärtuslike maastike alade juures (Hobulaid ja Paralepa-Pullapää-Topu), et lageraie maatulundusmaa (ja Paralepa-Pullapää-Topu puhul ka eluasemekohtade) sihtotstarbega maal on lubatud vaid äärmisel vajadusel.

Üldplaneeringuga oli seega ette nähtud, et lageraie on lubatud, kui selleks esineb vajadus.
Praktikas tähendas see, et kui metsaomanikul tekkis vajadus metsa majandamiseks lageraiet teha ja see oli kooskõlas metsaseaduse nõuetega, siis oligi tegemist sellise vajaduse esinemisega, mida üldplaneeringus silmas peeti.

Vaidlustatud otsusega muudeti puhkealade osas üldplaneeringut oluliselt ja sätestati range
piirang, mida üldplaneeringus varem ei olnud. Väärtuslike maastike osas küll sisaldus
üldplaneeringus tingimus lageraie teostamiseks ka varem. Samas sedavõrd range piirang, et lageraie teostamine enam sisuliselt võimalik ei ole, seati aga konkreetselt vaidlustatud otsusega.

Vaide esitajate hinnangul on tegemist üldplaneeringu olulise sisulise muutmisega, mida ei ole võimalik teha ilma planeerimismenetlust täiel määral läbi viimata.

Haapsalu Linnavolikogu aga ei viinud muudatuste osas läbi avalikku menetlust ja kehtestas
üldplaneeringu muudatused lihtsalt otsusega ehk soovis muudatused planeeringusse sisse viia ilma avalikku menetluseta.

Omandiõigust on rikutud

Tegemist on rangete raiepiirangute seadmisega ka erametsaomanike maale, mis sisuliselt takistavad neil oma metsi vajalikul viisil majandamast, ning neid ei ole sealjuures isegi ära kuulatud. Tegemist on oluliste omandiõiguse piirangutega, millega takistatakse metsamaa omanikel oluliselt oma maa sihtotstarbelist ja vaba kasutamist ja käsutamist. Selliste piirangute peale panemine puudutatud isikuid menetlusse kaasamata ning ära kuulamata on väga oluline menetlusõiguslik rikkumine. Tegemist ei ole seaduslike ja õiguspäraste piirangutega omandiõigusele.

Ühtlasi ei sisalda vaidlustatud otsus mingeid põhjendusi piirangute kehtestamisele ega ole
välja toodud kaalutlusi piirangute sobivuse, vajalikkuse ning proportsionaalsuse osas. Sellega on omakorda rikutud haldusakti põhjendamise kohustust.

Eeltoodust tulenevalt on ilmne, et Haapsalu linnavolikogu ei ole üldplaneeringu muutmist teinud õiguspäraselt, rikkudes planeerimisseaduse ja haldusmenetluse seaduse sätteid ning seetõttu on vaidlustatud otsus õigusvastane.

Alus piirangute kehtestamiseks puudub, mõjude analüüsi pole

Puuduvad piirangute kehtestamise eeldused, sh kokkulepped metsaomanikega
Võimalused planeeringuga seada metsaseadusest rangemaid raiepiiranguid näeb ette
metsaseaduse § 231, mille järgi planeeringuga asula või elamu kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest või tuleohu vähendamiseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks määratud metsa majandamisel võib kohaliku omavalitsuse üksus kokkuleppel maaomanikuga planeeringuga seada piiranguid uuendusraie tegemisel raieliigile ning lageraie tegemisel langi suurusele ja raievanusele.

Antud juhul on piirangud lageraiele puhkealade ja väärtuslikele maastike osas kehtestatud
selliselt, et puuduvad kokkulepped maaomanikega ja samuti ei ole ära näidatud, kuidas
piirangud oleksid vajalikud metsaseaduses nimetatud eesmärkide täitmiseks. Seega ei ole vaidlustatud otsus kooskõlas ka metsaseadusega ning on õigusvastane ka sellel põhjusel.

Piirangud on ebaproportsionaalsed

Piirangute kehtestamisel peab olema läbi viidud majanduslike ja sotsiaalsete mõjude analüüs. Seda ei ole praegusel juhul samuti tehtud. Üldplaneeringu sellised muudatused toovad metsaomanikele kaasa sisuliselt samasuguse tagajärje nagu looduskaitseala moodustamine. Looduskaitseala puhul hinnatakse aga sellisel juhul muu hulgas kinnistute riigile võõrandamise vajadust. Kui kinnistu sihtotstarbeline kasutamine piirangute seadmise tagajärjel oluliselt kitseneb, tekib riigil kohustus sellise kinnistu omandamiseks. Sellisel juhul määratakse metsaga kinnistu väärtus maatüki ja sellel kasvava metsa väärtuste summana.

Näiteks Natura 2000 võrgustiku kaitsealade korral maksab riik lageraie piiranguga kinnistute puhul erametsaomanikele kompensatsiooni 60 eurot hektari kohta aastas.
Vaidlustatud otsusest ei nähtu mitte mingisugust kompensatsioonisüsteemi rakendamist kehtestatud piirangute leevendamiseks.

Kinnistute väärtus langeb, omavalitsusel kohustus maksta hüvitisi

Väärtuslike maastike kogupindala Haapsalu linna territooriumil on umbes 4615 hektarit. Vaidlusaluse otsusega kehtestatud lageraiepiirang väärtuslikel maastikel mõjutab Haapsalu linna territooriumil ligikaudu 1575 hektarit metsamaad, millest umbes 649 hektarit on riigimets ja ülejäänud eramets. Puhkealasid peaks Haapsalu linna territooriumil olema 1094 hektarit, millest 278 hektarit on metsamaa.

Vaide esitajate hinnangul langeb vaidlustatud otsuses seatud piirangute rakendumisel
metsakinnistute väärtus ligikaudu 50%. Tegemist on äärmiselt ulatuslike ja rangete piirangutega, mis kahandavad metsaomanike maakasutusvõimalusi märkimisväärselt. Sisuliselt võetakse metsaomanikelt võimalus oma metsamaa kinnistuid sihipäraselt kasutada. Sealjuures tehakse seda ilma avatud menetluseta ja asjaomaseid isikuid ära kuulamata ning mõjusid kaalumata.

Lisaks sellele, et täielikult on menetluses jäetud kaalumata maaomanike õigused ja neile tekitatav kahju, ei ole hinnatud ka otsuse majanduslikku mõju kohalikule omavalitsusele ehk milliseid kaudseid ja otseseid majanduslikke mõjusid see kohalikule omavalitsusele omab.

Sellise otsuse tegemisel peab kohalik omavalitsus arvestama, et ta peab maksma maaomanikele sedavõrd rangete piirangute seadmise eest kas kompensatsiooni või maad võõrandama.

Haapsalu linna territooriumil jääb piirangute alla ligikaudu 1204 hektarit metsamaad, mille puhul kohalik omavalitsus oleks pidanud arvestama omanikele vähemalt hüvitise maksmisega. Kui väärtuslike maastike hulka jääv riigimets välja jätta ja lähtuda analoogia korras eespool viidatud Natura alade kompensatsioonist 60 eurot hektari kohta aastas, peaks omanikele maksma piirangute eest hüvitist üle 72 000 euro aastas.

Riigi ja maaomanike saamata maksutulu

Lisaks sellele, kui palju kohalik omavalitsus peab piirangutega seoses otseseid kulusid kandma hüvitiste näol, ei ole analüüsitud ka seda, kui palju jääb riigil selliste piirangute seadmisel saamata maksutulu. SA Erametsakeskuse poolt tellitud uuringu „Puidu kasutusest saadav lisandväärtus ning selle mõju Eesti sisemajanduse koguproduktile ja maksutulule“ alusel tehtud arvutuste järgi jääks riigil saamata 426 216 eurot maksutulu.

Lisaks riigi saamata jäänud tulule tuleb otsuse tegemisel arvestada ka maaomanike saamata jäänud tuluga. SA Erametsakeskuse tellitud uurimistöös „Erametsade majandamise 2013. ja 2014. aasta kattetulu analüüs“  on analüüsitud metsamajandamise tulemusi ja kattetulu. Maaomaniku eeldatav kaotus oleks 178 eurot hektari kohta aastas.

Vaide esitajate hinnangul ei ole haldusorgan üldse kaalunud kehtestatud piirangute raskust ja olulisust ega arvestanud metsa majandamisega tegelevate isikute huve. Lageraiele sedavõrd raskete piirangute seadmine piirab oluliselt maaomanike võimalusi oma
maad kasutada.

Lageraie on metsade majandamisel Eestis üheks olulisemaks raieviisiks. Ühtlasi on
lageraie metsa uuendamiseks kõige efektiivsem, sest lagedal alal on valgustingimused noorte puude kasvamiseks parimad ja see tagab metsaressursi säilimise ja kiirema metsa uuenemise. Lageraie on metsa uuendamiseks sageli kõige õigustatum viis ka selleks, et vältida metsakahjurite ja haiguste levikut konkreetsetes metsades aga ka laiemal alal. Seeläbi on lageraie teostamine lisaks majanduslikule aspektile oluline ka ökoloogilisest aspektist.

Neid asjaolusid ei ole haldusorgan aga isegi kaalunud, mistõttu on otsuse vastuvõtmisel selgelt tehtud kaalutlusviga ning otsus on ka seetõttu õigusvastane. Sedavõrd oluliste piirangute seadmine ilma igasuguse analüüsi, kaalumise ja isikute kaasamiseta on selges vastuolus planeerimisseaduse, haldusmenetluse seaduse ja hea halduse tavaga.

Refereeritud vaide tekstist, mis on leitav Haapsalu linna koduleheküljelt dokumendiregistrist.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
kas
kas

advokaadid ise aru ei saa, et metsa kaitseks on piiranguid karmistatud. Rahanäljas müüakse muidu kõik maha. Lipsuga meestel muidugi suva peaasi, et raha tuleb tasku.

Rein
Rein

Vastupidi, Haapsalu linnavolikogu ei saa aru, et kui ei ole linnale kuuluv mets, siis ei saa seal oma reegleid kehtestada. Samahästi võiks hakata linnavolikogu dikteerima, kus tohib kartulit kasvatada ja kus peab rukist külvama. On hulk riiklikke seadusi, mis tuleks läbi lugeda enne kui võõrale õuele laiutama minnakse.

kilu
kilu
Ja milleks meil siis omavalitsus on? Loomulikult peab omavalitsusel olema õigus kogu territooriumi kohta olulisi piiranguid seada. Kui erametsaomanik näeb ainult rahanumbrit, siis peab olema keegi, kes võtab arvesse suuremat pilti. Kui enam midagi hingata pole ja looduse tasakaal koos sellega kaasnevate katastroofidega, on metsa maharaiunud erametsaomanikud ka nende seas, kes hädaldavad olude üle, aru saamata, et nemad ise on katastroofi tekitajad oma ahnuses. Sama käib RMK kohta. Mets ei sa akuuluda kellelgi, kes on selle üles ostnud. Sellist raha pole olemas, et maksta kinni eluks vajalike funktsioonide kadumine. Isegi kui metsa territooriumil on olemas eraomanik, on mets ühine vara… Loe rohkem »
Rein
Rein

Lp Kilu, kas maksumaksjana oled valmis loovutama oma maksudest teatud osa metsaomanikele, kellel tulu jääb saamata avaliku hüve tõttu. Looduskaitsealadel komoenseerib riik ehk sina ise. Kui omavalitsus teeb oma looduskaitsealad, siis pead läbi omavalitsuse ehk oma tulumaksuosast teatud summad metsaomanikele loovutama.

wpDiscuz