Täna maetakse Tallinnas Metsakalmistule Eesti Televisiooni käilakuju Mati Talvik, kirjutab ajakirjanik Ene Pajula, Talviku endine kolleeg ETVst.
Nii lihtne see asi ongi. Aga see pole ju veel kõik. Ajakirjanike maine kaldub olema pigem negatiivne. Seda eriti tänapäeval, aga võib-olla on see niimoodi olnud alati. Sest ajakirjanikud on tüütud tegelased, kes nuhivad välja igasuguseid ebameeldivaid asju ja on, eriti poliitikutele, alati pinnuks silmas olnud. Muidugi astuvad ajakirjanikudki vahel ämbrisse, sest on nemadki inimesed, aga samas on nad ka vajalikud valvekoerad, kes hoolitsevad jõudumööda selle eest, et meie riigilaevuke karile ei jookseks.
Mati Talvik oli sündinud ajakirjanik, kes ei tahtnud kunagi teha midagi muud.
Et miks härra Estam ei tulnud siis näiteks 1978 aastal ETV õiget juttu rääkima???
Vabandust, aga kuidas tegi Talvik Eestit okupeerinud NSV Liidu komparteilaste elu kuidagi keeruliseks? Okupatsiooni ajal? Millisel moel oli ta neile pinnuks silmas? Punaarmee võitusidi ülistades… Sama käib Pandi kohta. See jutt siin on puhas enesepete ja minu arust lausa orwelllik, kui mitte kafkalik. Need mehed hoopis teenisid okupatsioonirežiimi. Mäletan üht Vabariigi aastapäeva 90. aasatatel, mil viieminutilise vahega mitte üks, aga kaks inimeste möödus ETV suurest bussist (välistuudiost) Tallinna Vabaduse väljakul ja sülitasid : ETV! fui! Mati Talvik!” Siis olid mälestused Tammsaare pargi intsidendist rahval veel selgesti meeles. Mati püüdis hilisematel aastatel nooruspõlves tehtud sigadusi heastada ja selles mõttes tuleb igale… Loe rohkem »