Eesti Jahimeeste Seltsi andmeil jõudis jahitunnistust omavate naisküttide arv juulis 401ni, Läänemaal on naiskütte 23.
Kui 2010. aastal oli naiskütte Eestis 207, siis kaheksa aastaga on nende arv pea poole võrra kasvanud.
„Naiste tulek jahindusse on seotud paljuski sellega, et tänapäeva ühiskond on muutnud stereotüüpe ning see on soodustanud naiste aktiivsemast osalust jahinduses,“ selgitas Eesti Naisküttide Seltsi tegevjuht Triin Roostfeldt. „Lisaks on naised kaasa aidanud jahinduse paremale mainele ja suutnud valdkonna eetilisusele rõhku panna“, rääkis Roostfeldt ja lisas, et „kes veel suudaks paremini selgitada, miks on elu võtmine teatud tingimustes vajalik, kui mitte see, kes elu annab“.
Eesti Jahimeeste Seltsi kuulub 92 liikmesorganisatsiooni, sh Eesti Naisküttide Selts. Eestis on kokku 14 475 jahimeest, nendest 401 on naiskütid. Valdav naisküttide vanus jääb vahemikku 26‒40 eluaastat. Esimene suur naisküttide ühisjaht toimus 2010. aastal, mil omas jahitunnistust 207 naist, kaheksa aastaga on see tõusnud 401 liikmeni ning moodustab jahimeeste koguarvust pea 3%, mis on võrreldav põhjamaiste naaberriikidega.
„Jahinaised on jahindusse toonud värskust ja uut energiat,“ väitis EJSi tegevjuht Tõnis Korts. „Nende tahe midagi reaalset looduse ja loomade heaks ära teha, on kaasaegses jahinduses ääretult oluline,“ lisas ta. „Jahinaised ei jää sugugi meestele alla – nii on nad ka sigade Aafrika katku vastasesse võitlusesse samaväärselt meestega panustanud,“ kommenteeris tegevjuht.
