Laupäeval on Haapsalu kultuurikeskuse rõdusaalis juba 25. Läänemaa muuseumi ajalookonverents, õhtul esitletakse muuseumi toimetiste uut numbrit.
Südasuvine ajalookonverents on läbi aegade silma paistnud väärikate esinejate ja kõrge taseme poolest – erand pole tänavunegi aasta. Ettekandjate hulgas on nimekad ajaloolased Ago Pajur, Jüri Kivimäe ja Ivar Leimus. Nende kõrval tutvustavad oma uurimistulemusi aga noorema põlve ajaloolased Triin Tark ja Ragnar Saage.
Kõik ajalookonverentsi teemad puudutavad Läänemaad. Konverentsi üks korraldaja, muuseumi peavarahoidja Eve Otstavel ütles, et tänavused ettekanded on pisut vanema ajaloo poole kaldu. Siiski puudutavad kaheksast ettekandest kaks 20. sajandit. „Nende üle on hea meel, sest 20. sajandi teemasid on konverentsil suhteliselt harva,” ütles Otstavel. Ago Pajuri ettekannet „Täiendusi Eesti rahvusväeosade „Haapsalu perioodile”” võib Otstaveli sõnul nimetada ka Eesti 100. sünnipäevale pühendatuks, sest puudutab see ju 1917.–1918. aasta sündmusi Haapsalus.
Konverentsipäev lõpeb Läänemaa muuseumi toimetiste 21. numbri esitlusega Haapsalu raekojas. Kui tavaliselt on suurema osa toimetiste sisust eelmise konverentsi ettekannete põhjal, siis sel korral on ettekannete põhjal kirjutatud artikleid tavapärasest vähem ja originaalartikleid rohkem.
Otstaveli sõnul puudutab ka toimetiste artiklitest suurem osa keskaega. „Kuna avame renoveeritud linnuse järgmisel aastal, siis on keskaeg rohkem silma all,” põhjendas ta.
Läänemaa muuseumijuht Anton Pärn ütles, et on tänulik kõigile, kes läbi veerandsaja aasta ajalookonverentsiga seotud on olnud. „Tänu väga heal tasemel ettekannete tegijaile, innustunud konverentsipublikule – ajaloolastele, õpetajatele, giididele, muuseumitöötajatele ja teistele ajaloohuvilistele, kes igal suvel jätkuva huviga Haapsalusse kokku tulevad,” ütles ta.
Seda, kui mitu inimest on 25 aasta jooksul konverentsil esinenud, ei osanud Otsatavel esimese hooga öeldagi. „Kalev Jaago on kõige teenekam esineja ja toimetistesse kirjutaja, selles pole mingit kahtlust,” ütles Otstavel.
Algusaastail konverentsi korraldamise ja toimetiste väljaandmisega tegelenud Ülla Paras meenutas, et toona, kui internet ja mobiiltelefonid polnud nii levinud, oli korraldamine keerulisem – pidi otsima lauatelefoninumbreid või käima võimalikke ettekandjaid ise otsimas.
Parase sõnul oli Läänemaa ajaloo teemadele spetsialiseerunud uurijaid toona vähe. „Kui oli teada, et keegi mingit teemat uuris ja see kuidagi Läänemaaga haakis, tuli inimene kätte saada ja esinema kutsuda,” rääkis Paras.
Esinejatele oli motivatsiooniks, et ettekanne oli võimalik hiljem toimetistes avaldada. „Nii kõrgetasemelisi konverentse saabki korraldada tänu sellele, et selle kõrval on toimetised,” lisas Paras.
Parase sõnul oli algusaastate üks motivaatoreid kindlasti muuseumi aiapidu. „See oli koht, kus inimesed omavahel suhelda said,” lisas ta.
XXV ajalookonverentsi kava
- 10 Avasõnad
- 10–10.30 Ivar Rüütli – Ridadevaheline Russwurm. Meenutusi „Eibofolke” tõlkimisest
- 10.30–11 Katrin Treuman – Läänemaa lohukivid
- 11–11.30 Ragnar Saage – värviliste metallide valu Eesti keskaegsetes linnades
- 11.30–12 Hilkka Hiiop ja Tiina-Mall Kreem – Christian Ackermanni uuringud Läänemaal
- 12–13 Lõuna
- 13–13.30 Ivar Leimus – uusi Läänemaa hilisviikingiaegseid mündileide
- 13.30–14 Jüri Kivimäe – Läänemaa talupoegade kaebused anno 1561
- 14–14.30 Ago Pajur – täiendusi Eesti rahvusväeosade „Haapsalu perioodile”
- 14.30–15 Triin Tark – Läänemaalastest järelümberasujad: 1941. aastal Saksamaale välja rännanute taustast ja rahvusest
- 17.15 Läänemaa muuseumi toimetiste 21. numbri esitlus raekojas
