0

Poanse kalmed said infotahvli

Poanse tarandkalmete juurde paigaldas Keskagne Lihula infotahvli. Foto erakogu

Poanse tarandkalmete asupaigas Tuudi-Saastna teeääres on nüüdsest infotahvel, mis tutvustab 2500 aastat tagasi kasutusel olnud kalmete uurimistulemusi.

Poanse kalmeid uurisid arheoloogid juba 1975.–1976. aastal, kuid hiljem on põhjalikult läbi uuritud ka sealt leitud inimluud. Tänu sellele on saadud andmeid nii sinna maetute toitumusest kui ka eluajal saadud traumadest või surma põhjustest. Kõigest sellest, samuti põnevamatest leidudest antakse teabetahvlil eesti ja inglise keeles lühike ülevaade.

Infotahvli püstitas MTÜ Keskagne Lihula koos muinsuskaitseametiga. Ühiskondliku organisatsiooni, algul fondi, hiljem MTÜ „Keskaegne Lihula“ asutas grupp noori 1992. aastal. Lihula linnuse ja keskaegse aleviku uurimiseks ning Läänemaa ajaloo propageerimiseks. Loomisest alates on ühing tegelenud arheoloogiliste objektide (linnuste ja muinaskalmete) uurimise ja korrastamisega ning ajalooalase teabe levitamisega. Üks tegevusliin on olnud teabetahvlite koostamine ja püstitamine uuritud arheoloogiamälestistele ning II maailmasõja lahingupaikadele.

Esimesed teabetahvlid püstitati 1990. aastate keskel Lihula linnusele. Toona olid need värvitud plekktahvlid, millele kunstnik Elen Apsalon kirjutas käsitsi tekstid ja joonistas pildid. Pildid valis ja tekstid koostas selle kirjutise autor, inglise keelde tõlkis need Heikki Pauts. Tahvlitele tehti siis veel lihtsad puitalused.

1990. aastate teisel poolel hakkas teabetahvlite püstitamist toetama muinsuskaitseamet. Siis telliti juba tahvlite trükkimine plastikalusele sellega tegelevatelt firmadelt ja tahvlite metallaluseid hakkas valmistama sepatööga tegelev Saamo Heldema.

Teabestende hakati püstitama ka Lihulast eemale, peamiselt arheoloogiliselt uuritud mälestiste juurde. Praegu seisavad need kuueteistkümnes paigas, lisaks Lihula linnusele ka Lihula kirikaias, Kõmsi, Maidla ja Uugla kalmetel ning Vatla linnuse juures, Kuluse hiiepaigas, Kurese Pakamäe muististel, aga ka Tuudi mäel, kus toimusid rasked lahingud 1941. aasta augustis ning Kirbla kirikaia juures, mälestamaks selle küla hävitamist Punaarmee ning hävituspataljoni poolt samal suvel.

Sel kevadel püstitati väike teabetahvel ka Lihulas Tallinna maantee 64 majale, kus elas Massu kandis sündinud ja kasvanud ning Inglismaal juba 19. sajandil laevamehhaaniku hariduse saanud Aleksander Vahter. Mees sõitis 41 aastat maailmameredel, asus 1933. aastal Lihulasse ja asutas seal eaka mehena isegi kirjastuse.

Kolme viimatinimetatud tahvli tegemise rahastas MTÜ Keskaegne Lihula ise.

Püstitatud teabetahvlid annavad Lääne-, Pärnu- ja Raplamaal rändajatele eesti- ja ingliskeelset infot Lääne-Eestis toimunud olulistest ajaloosündmustest, samuti arheoloogiliste objektide olemusest ja nende uurimiskäigust. Teadaolevalt on MTÜ „Keskaegne Lihula“ üks väheseid vabatahtlikkuse alusel töötavaid organisatsioone, kelle initsiatiivil ja osalt ka rahastusel on taolisi stende Eestis seni püstitatud.

Fotod erakogu

Saamo Heldema kinnitab Maidla tahvlit
Kirbla teabestendi avamine.
Stendi püstitamine Poanse kalmetele.
NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz