Laupäeval möödub 50 aastat rongiliikluse lõpust Rapla–Virtsu liinil. Sel puhul tuuritavad nostalgitsejad Märjamaa ja Virtsu vahel asuvates raudteejaamades.
Bussid alustavad kell 10 ühel ajal Virtsust ja Märjamaalt, et kell 13 saada Lihulas pikemaks peatuseks kokku. Päeva jooksul külastatakse kõiki avatud jaamahooneid ja kella seitsmeks õhtul toob buss huvilised sihtkohta tagasi. Bussituuriga samal ajal plaanivad mootorratturid endise raudtee läbi sõita.
Avatud on jaamahooned Virtsus, Karusel, Tuudil, Lihulas, Rootsis, Vigalas ja Märjamaal. Vaadata saab hooneid seest ja väljast, ka on võimalik tutvust teha teiste jaamades asunud hoonetega. Jaamades on avatud puhvetid, uudistada saab vanu fotosid raudtee ajaloost.
Rapla-Virtsu raudteele jõudis moodsam tehnika 1957.aastal.Esimest korda sõitis
reisirong,ees diiselmootorvedur TU2 (toodetud Kaluuga veduritehases),järel mit-
med PAFAWAG-reisivagunid (toodetud Poola Rahvavabariigis) Lihula raudteejaama
ette septembris 1957.aastal.Tallinn-Väiksest saabuvale ja Virtsu jaama suunduvale
rongile oli vastu tulnud ka fotograaf,kelle tehtud foto avaldati peagi kohalikus ra-
joonilehes ja mõistagi hulk huvilisi,kes tahtsid uut tehnikat ka oma silmaga näha.
Rapla-Virtsu raudtee teenindamine oli üle läinud mootorveondusele.
1930.-ndatel aastatel oli ühelt poolt Teedeministeeriumi Riigi Raudteevalitsuse ja
teisalt posti Peavalitsuse vahel eraettevõtjatega sõlmitud lepingud postiveo kohta
raudteejaamade ja postiagentuuride,näiteks Märjamaa ja Vigala raudteejaamade
ja Pärnu ja Pärnu-Jaagupi postiagentuuride vahel,millede vahel postiagent teostas
vedu autoga.Agent ootas jaamas ära,mil postivagunist rongi vanemkonduktor või
nooremkonduktor talle pakid volikirjadega pagasivagunist,mis reisirongide juurde
kuulus,kätte andis,ja siis läks sõiduks Pärnu poole.Ning ka vastupidi- agent ootas
jaamas,mil reisirong saabus Vigala või Märjamaa jaama ja andis seejärel saade-
tised üle.Olid kindlaksmääratud veolepingud tariifidega,mida siis ka pikendati.
40.-ndate lõpus ja 50.-ndat alguses kujunes Virtsu rongide seisuaeg Rapla jaamas
teinekord nii pikaks,et reisijail oli vahel tunne,et läheks pigem ise jalgsi edasi-
jõuab ka rutem kohale,kui siin reisivagunis niisama passida
Liiklusolud Rapla-Virtsu raudteel paranesid eriti 1938.aastast,mil liinil võeti kasu-
tusele diiiselmootorvagunid DeM. Nr.Nr.1,2,3 ja 4. Nr.Nr.3 ja 4 omasid ka moderni-
seeritud pidurisüsteeme,milledega suudeti sageli vältida õnnetusi või neid vähe-
malt minimaliseerida,näiteks siis,kui kariloomad raudteel omapäi ringi hulkusid.
DeM. mootorvagunitel oli tavakohaselt liinil kaasas ka üks haakevagun,suuremate
ürituste korral,näiteks Tallinnas ja ka pühade ajal oli haakevaguneid kaks.Sõit
nende mootorvagunitega oli tolleaegseid olusid arvestades kiire ja mugav.Seda
võimaldas ka Rapla-Virtsu liini suhteliselt hea tehniline seisukord.
27.jaanuaril 1939.a. pandi Paeküla raudteejaamas toime huligaansus.Nimelt,
Paeküla raudteejaamas jooksis reisirong Nr.34 koosseisu kuulunud platvormvagun
manööverdamise ajal jaamateel rööbastelt maha.Platvormvagun oli tühi.Selle juh-
tumi põhjustas rusikasuurune kiilutaoline raudkivi,mis oli asetatud rööpale.Reisi-
rong viibis seetõttu väljasõiduga 1 tund ja 2 minutit.Teeriket ei olnud.Esialgu jäid
süüdlased selgitamata.Politsei asus asja juurdlema ning pidas peagi kinni kohali-
kud poisikesed,kes teo üles tunnistasid ja vastutusele võeti.
3.juunil 1940.a. sai mootorrong Nr.316 läbi Tuudi ja Karuse jaamade vahel raud-
teekraavi paisatud raudteeliinil hulkuv lehm.Lehm sai kohapeal surma.
Esmaspäeval,19.septembril 1938.a. õhtul kella 22.00 ajal jäi reisirongi Nr.34 ette
Paeküla jaama lähedal raudteel hulkuv lehm.Kas lehm ka rohkelt viga sai ja kelle-
le ta kuulus,jäi esialgu selgumata.Veduri tõukest paisati lehm igatahes raudtee-
kraavi.
14.septembril 1938.a. manöövrirongi Virtsu jaamas manööverdamisel libises röö-
bastelt maha vedur,rikkudes seejuures kahel vagunil sidehaake.Õnnetuses süüdis-
tatakse ajutist pöörangumehe asetäitjat,kelle oskamatuse tõttu oli pöörang veduri
rataste alt ära liikunud.
3.augustil 1938.a. kohtas kell 8.00 sõidul Raikülast Raplasse mootorrong M.-2 kol-
mandal kilomeetril lambakarjaga,kes rongi lähenedes teetammile jooksid.Üks lam-
mas sai löögi ja paisati kraavi,kusjuures mootorvagunil murdus lumeraud.Muid vi-
gastusi ei olnud.Rong peatus õnnetuskohal 3 minutit.
Rapla-Virtsu raudtee ehitamisega oleks peaaegu Lihula raudteejaamast saanud
sõlmjaam.Nimelt plaaniti Lavassaare turbatööstuse raudteed,mis algas Jõõpres
(Sindis) ja lõppes Lavassaares,pikendada üle Oidermaa Lihulani.Sellega oleks saa-
dud ühendada peamagistraalid ja Pärnu ühelt poolt ja Läänemaa ja saared teiselt
poolt ning ka liiklust Vigala ja Märjamaa suunal hõlbustada.
Selle raudtee ehitust toetasid kohalikud omavalitsused,vallad ja rahvas,ent asi
takerdus Raudteevalitsuse ja Uute Raudteede Ehitusameti huvi puudumise taha
ning pealekauba lisati,et puudub ka vajaminev ehituskrediit,seega jäi ehitus teos-
tamata,nagu ka plaan rajada raudteeliin Kirbla ja Haapsalu jaamade vahele.Siis,
1932.aastal likvideeriti ka Uute Raudteede Ehitusamet ja asi jäigi sinnapaika.
Tarmo Ross Tartus,17.juuni 2021.a.