0

Priit Eelmäe: Haapsalu annab taastusravile palju juurde

Tarmo Õuemaa

Tarmo Õuemaa

tarmo@le.ee

Haapsalu taastusravihaigla juht Priit Eelmäe. Foto: Arvo Tarmula
Haapsalu taastusravihaigla juht Priit Eelmäe. Foto: Arvo Tarmula

Viimased kümme aastat Haapsalu neuroloogilist rehabilitatsioonikeskust juhtinud Priit Eelmäe sõnul asub ligikaudu kolmandikku Eesti taastusravist pakkuv haigla küll Tallinna ja Tartu mõistes perifeerias, kuid see annab rehabilitatsioonile ka palju juurde.

“Asume küll mõnes mõttes perifeerses, ent väga kenas ja ligipääsetavas kohas. Mina olen selgelt veendunud, et ükskõik kus mujal ei saavutaks taastusravi samasugust efekti,” ütles ta täna haigla 60. sünnipäeva konverentsil.

Seesama mitusada meetrit promenaadi, mille Haapsalu on korda teinud, motiveerib meie patsiente palatist välja saama. Keskkond on väga tähtis,” ütles ta.

Haigla jaoks oli Eelmäe sõnul murranguline 2001. aasta, kui juhiks oli Zemfira Tammik ja haigla kolis praegusesse majja. “Neid ruume kadestavad meie Läti ja Leedu kolleegid siiani,” ütles ta.

2012 valmis majal juurdeehitus ja robootikalabor, mis aitas suunata patsiendid nende endi aktiivsusele rajatud ravile. “Ehitasime korruse peale ja saime 700 ruutmeetrit pinda juurde. Ilma selleta ei suudaks me pakkuda efektiivset taastusravi. Meie põhieesmärk on kolm tundi aktiivset tegevust patsiendi kohta päevas. Oleme selle lähedal, et see päriselt nii oleks, oleks vaja natuke rohkem raha,” ütles ta.

Haigla voodikohtade arv 102 voodit on püsinud aastaid sama ja kolm peamist ravikategooriat on seljaaju vigastused, insult ja peaaju ning laste ravi. Mullu oli haiglas ligi 2500 ravijuhtu. “Peame ravijärjekorda kõikide voodite kohta eraldi, meil on selleks spetsiaalne tarkvara. Seetõttu on reaalne voodikohtade täituvus 90%. Heaks loetakse üle 85%,” ütles ta.

Haiglatöötajad on korraldanud patsientidele tegevusseansse ka laupäevadeks. Kuigi nädalavahetusel on see keerulisem, pole hea taastusravi muidu mõeldav, leidis Eelmäe.

Taastusravi Haapsalus on meeskonnatöö põhine. Sellest peab osa võtma patsient ise ja ka tema lähedased. Viimasega on kõige rohkem probleeme. Üks põhjus on vahemaa, aga sellest aitab jagu saada internet. “Aga on ka seda, et tahetakse irduda probleemist,” ütles Eelmäe.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz