Teisipäeva keskpäevane Pürksi. Järgmine buss Haapsallu läheb nelja ja poole tunni pärast – kell 16.25. Tallinnasse saab ainult reedeti. Endise vallamaja ette pöörab auto. „Mis te arvate, kas bussid peaksid tasuta sõitma?” küsin. „Ei oska öelda. Ise sõidan autoga,” ütleb Sutlepa vabaajakeskuse juht Danguole Tamberg, mõtleb natuke ja lisab: „Vanematele inimestele oleks see muidugi tore, aga need, kes töötavad… Ma ei arva, et neile peaks olema tasuta.”
Tamberg elab Dirhamis ja on Noarootsi osavallakogus.
Pürksist bussiga Haapsalus tööl käia on võimalik – hommikune buss jõuab linna 7.40 ja tuleb sealt tagasi 17.40 (reedeti 17.15). Ettetellimisega bussiliinid on Tambergi meelest liiga keerukad. „Võib juhtuda, et auto läheb katki ja pean bussiga sõitma,” arutleb Tamberg. Auto kella ei küsi – võib katki minna ka pärast kuut, ja siis on hilja bussi tellida.
Dirhamist läheb hommikul buss Haapsallu nagunii ainult neli päeva nädalas – teisipäeval, kolmapäeval, reedel ja laupäeval – ning jõuab Haapsallu enne kümmet ja tuleb tagasi kella kolme paiku. „Sellega saab arsti juurde ja poodi, aga tööl käia sellega küll ei saa,” nendib Tamberg.
Tambergil on kolm last ja neid on ta sõidutanud autoga Haapsallu muusikakooli. „Kaheksateistkümnes aasta läheb,” naerab ta. Bussiga lapsi saata ei saa, sest bussi- ja muusikakooli aeg ei klapi. Pole kunagi klappinud. Tamberg ohkab ja suundub vallamajja.
„Kui maal elada, siis peab ikka auto olema,” ütleb Birkase kohviku leti tagant Anneli Simm. Tema ise bussiga ei sõida. Ei tea bussiaegugi. „Aga kui riik on nõus sõidu eest maksma, siis… võiks ju tasuta olla. On ju, Marge?!” hõikab ta köögi poole. Köögis kehitatakse õlgu: „Mina ei tea…”
Autoga on tore sõita küll, kuid tundub pisut jabur, kui see röövib sissetulekust veerandi või rohkem. Paraku maal tihti nii elataksegi.