On neljapäev, 10. mai. Kell on pool viis. Pool tegusat päeva on selja taga, pool ees.
Salumäe päev algas varakult – kell seitse. Abikaasa piiskop Tiit Salumäe sõitis Tallinnasse, kus tal on usuteaduste instituudis loengud. „Oli vaja hommikukohvi teha ja abikaasa ära saata,” ütleb Salumäe. „Kohv, võileivad, selline traditsiooniline. Juustuga saiad. Tavaline kiire hommikusöök.”
Salumäed on abielus olnud 42 aastat, aga kui küsida, mis on abikaasa lemmikroog, jääb naine mõttesse. „Seened talle meeldivad,” ütleb ta lõpuks. „Tiit on Kuusalust pärit ja seal olid seened igapäevane söök. Seeni tahab ta alati.”
Kuusalu oli paik, mis viis Salumäed kokku. Tutvusid nad laulukooris. Tallinnas usuteaduste instituudi juures tegutsenud kooris laulsid noored pastorid, sh ka Tiit Salumäe, toona veel tudeng. Lia Salumäe juhatas koori. Ta ei oska öelda, kes kellele esimesena silma jäi, aga Kuusalust pärit Tiit kutsunud Lia oma kodukanti koorijuhiks. „Sealt see lähem tutvus algas. Kahe ja poole aasta pärast abiellusime. Olin siis 19aastane,” ütleb Salumäe.
Esimene laps sündis 1976. aastal, õigemini lapsed – kaksikud Maria ja Mirjam. Järgmisel aastal sündis Lydia, ülejärgmisel Lea. Viimane laps Tiit sündis 13 aasta pärast. „Tema on meil küll olnud väga ära hoitud laps. Neli vanemat õekest – kõik tahtsid venda kantseldada,” meenutab Lia Salumäe.
Ise on ta väikesest perest – tal on ainult vend. „Mäletan, et igatsesin väga õde. Rääkisin emaga mitu korda, et tahan õde,” meenutab Salumäe.
Kuidagipidi on seda soovi siiski kuulda võetud, sest viiest lapsest neli ja üheksast lapselapsest kuus on tüdrukud.
On ütlus, et pesamuna on mädamuna. Eks elame näeme.