Täna kell 18.56 teatas häirekeskus, et Lääne-Nigula vallas, Variku lähistel asuvas Hindaste külas põleb hoone.
Umbes kümme minurit enne seitset õhtul hakkasid lehmalauda naabruses elavad inimesed kuulma pauke. „Mõtlesime, et keegi laseb ilutulestikku,“ ütles Urmas Kivinukk. Üsna pea oli meestel selge, et ilutulestikuga pole tegemist, lahti on hoopis kahjutuli. Häirekesusesse ja ka Nõva depoosse anti asjast kohe teada.
„Eterniiditükid olid punased kui alla sadasid,“ kirjeldas Kivinukk olukordsa. „Paukumine oli selline, nagu sõda oleks lahti.“
Uudistama tulnud külaelanike sõnul olevat esimesena kohale jõunud Risti komando. „Nõval on kodune valve, aga umbes viis-kuus minutit hiljem olid ka nemad kohal,“ selgitas Kivinukk.
Vana lehmalaut kuuluvat Laheotsa osaühingule. „Helistasin omanikule ka. Elab Tabasalus, ütles, et ei tea, kas tuleb,“ rehmas Kivinukk kustutustööd jälgides käega.
„Kell 18.53 saime teate, et Vahtramäe kinnistul, vanas karjalaudas, on kuulda eterniidi praksumist ja näha suitsu,“ ütles päästetööde juht, Haapsalu operatiivkorrapidaja Janno Osa. „Kohale jõudes selgus, et põleb karjalauda külge ehitatud heinakuur.“
Osa sõnul oli päästjate esmane ülesanne tule leviku peatamine laudaosale. „Tuul oli sinnapoole ja nagu näha, tule leviku tõkestamine ka õnnestus, tuli lauta levinud ei ole. Samamoodi suutsime päästa selle teise heinaküüni.“
„Kolhoosiaegadel on head tööd tehtud, sest isegi [tuletõkkeseinas olevad] uksed pidasid vastu,“ kiitis Osa 1970. aastal Eesti üliõpilaste ehitusmaleva poolt ehitatud tulemüüri kvaliteeti. „Saatsime teisele poole oma suitsusukeldujad laudaossa asja kontrollima ja selgus et tuli pole läbi pääsenud. Läks õnneks.“
Heinaküüni oli kustutamas kolm päästekomandot: Haapsalu, Risti ja Nõva. „Nad on kõik põhiautodega ja kõigil on ka paakauto kaasas. Lisaks on Nõva vabatahtlikud, kes on täitmispunktis. Nende ülesanne on veevõtukohal meile vett tagada,“ loetles Osa.
Kui palju vett põlengu kustutamisel kulub, see sõltub Osa sõnul sellest, millise taktika nad valivad. „Kui hakkame seda heina siin kustutama, siis kustutame siin hommikuni ja vett võib kuluda sadu tonne. Ja võib-olla ka siis ei piisa,“ arutles Osa. „Meie praegune taktika on piirata heinapallide põlenguala väljaspoolt ja tekitada põlenguala ja lauda vahele kustutusala. Laseme selle heina lihtsalt ära põleda.“
Kella poole üheksaks õhtul oli tule levikule piir pandud ning päästjad ootasid, millal küünis olnud hein lõplikult põlenud on. Veevõtukohal tegutsenud Nõva vabataktlikud oma voolikuid ja pumpasid veel kokku ei pakkinud. „Oleme ootel,“ nentisid pumpadega toimetanud Aivar Oruste ja Tarmo Heinleht.
Fotod: Urmas Lauri
