Aarne Taal. Foto: Arvo Tarmula
OÜ Haapsalu Raudtee ja OÜ Taavi omanik Aarne Taal läks majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi vastu kohtusse, kuna ministeerium väidab, et 20 aastat tagasi Taali firmale erastatud raudtee muldkeha kuulub riigile.
Valitsus tahab taastada raudtee Riisipere ja Turba vahel, selleks aga on tarvis raudteetammi, mille omanikuks on enda teada Taalile kuuluv OÜ Taavi. Kuna Taali ettevõte demonteeris aastaid tagasi nõuetele mittevastavaks muutunud liiprid ja rööpad, võttis ministeerium nüüd seisukoha, et ilma liipriteta pole ka raudteed ja muldkeha kuulub riigile.
Taal on huvitatud raudteeühenduse taastamisest ja valmis Eesti Raudtee ja riigiga koostööd tegema, kuid eeldab, et riik peaks talle tammi riigi käsutusse andmise eest kompensatsiooni maksma, sest on aastaid tammi hooldanud ja on ministeeriumi suhtumisest nördinud.
„Majandusministeerium on võtnud seisukoha, et raudtee muldkeha on lihtsalt üks hunnik pinnast, mis on kokku lükatud. See on äärmiselt naljakas. Tegelikult on tegemist ju insenertehnilise rajatisega, mis on raudtee lahutamatu osa. See on ju kõige olulisem osa ja kõige suurem kulutus raudtee ehitamisel. Võtame kasvõi analoogia Rail Balticuga – selle muldkeha ehitamine läheb ju tohutult maksma! Ilma muldkehata ei saa raudteed olla,“ selgitas Taal.
Taali esindab vaidluses Kadri Simsoni juhitud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga advokaadibüroo Sorainen partner ja vandeadvokaat Allar Jõks.
Jõks sõnul ministeerium vassib, kui ütleb, et pärast liiprite kõrvaldamist pole tegemist enam raudteega.
“See on sama nõrk väide, et kui majal katust ei ole, siis ei ole tegemist enam majaga,” sedastas advokaat.
“Nii ehitusseadustik kui ka raudteeseadus peavad raudteetammi ehk muldkeha eraldiseisvalt ehitiseks. MKMi loogika lähtub sellest, justkui oleks võimalik liipreid ja rööpaid panna lihtsalt paljale maale,” selgitas Jõks.
Tallinna ringkonnakohus on 2016. aasta detsembris tehtud otsuses kinnitanud Eesti Raudtee enda seisukohta, mis ütleb järgmist: Raudteeseaduse § 21 lg 1 p 2 kohaselt koosneb raudteeinfrastruktuur järgmistest osadest, mis on raudteega ehituslikult või sihtotstarbeliselt seotud: rööbastee ja muldkeha.
“Muldkeha on seega selgesõnaliselt seaduses nimetatud kui raudtee infrastruktuuri osa. Sätet ei saa mõista nii, et muldkeha kuulub raudteeinfrastruktuuri koosseisu vaid siis, kui muldkeha ja rööbasteed on koos,“ ütles Jõks.
Majandusministeeriumi teede- ja raudteeosakonna juhataja Ain Tatter ütles eile Ärilehele, et MKM ei kommenteeri poolelioleva kohtuvaidluse detaile, eriti kui menetlusse võtmise kohtumäärust, kaebuse sisu ega vastavaid materjale pole MKMile veel saadetud.
Tatteri sõnul ei ole küsimus selles, nagu oleks riik taganenud soovist põhjendatud kulud hüvitada.
“Paraku on väga erinevad osapoolte arusaamad võimaliku hüvitise põhjendatusest ja selle suurusest, riik kindlasti ei saa kulutada maksumaksja vahendeid õigusliku aluseta ning ilmselt kohtuasjas selgitatakse muuhulgas ka viidatud vaidlusalused õiguslikud aspektid,” ütles Tatter.
Taali sõnul ei ole ta aga ministeeriumi käest küsinud ühtegi konkreetset summat.
„See on puhtalt läbirääkimiste küsimus,“ rõhutas Taal ja lisas, et kohtusse pani teda pöörduma ministeeriumi üleolevalt ülbe käitumine.
“Õigusriigis on see põhimõtteliselt lubamatu, et MKM seisukoht raudteetammi omandi osas sõltub sellest, kas MKM-le on hind sobiv,” kommenteeris tekkinud olukorda Allar Jõks.
Ei ole aru saanud miks seda raudteed nüüd ikka vaja on-bussid sõidavad,peredes on tänapäeval igaühel auto,puhkajaid tuuakse busside kaupa Lainesse ja Fra Maresse.Kes sellel siis ikkagi sõitma hakkaks?Ja need, kes selle kohe esimeste seas laiali tassisid, on jälle esireas et taga si saada
Kas pole mitte nii, et see tamm kuulub igal juhul väljavahetamisele? Kas kasutatud materjal üldse sobib tänapäevase raudtee alla? Sel puhul tuleks siis lugupeetjd eraomanikule öelda, et koristagu oma materjal sealt ära – loomulikult ei tohi selleks kasutada riigile kuuluvat maad, ehk materjali koristades tammil sõita ei tohi.
Kui pole näiteks 60 päeva jooksul koristatud, siis teeb seda riik ise ja arve esitab taalile.
Jaah, Taal, niisugust asja ma küll ei oodanud. Olid ju tee pooldaja. Ja said juba enda miljonid vanametalli müügist, investeerides 5000. Ära palun nüüd takista protsessi
Muldkeha hooldamisest ka niipalju,et osadel kevadetel pritisti mürki ümbrohu tõrjeks.Looduse saastamine tegelikult!Eks seda ole ka Eesti raudtee rohkelt harrastanud….Mõni aasta on karuputke ka niidetud nüüd meie kandis.
Maa kuulub riigile. EV seaduste järgi kuulub maa omanikule kõik, mis asub maa peal. Taal ostis raudtee. Selle raudtee müüs ta maha. Raudtee alust maad Taal pole kunagi saanud. Aga proovida ju võib ikka lüpsta. Äkki läheb õnneks. Uusil ka ju võiks alati rohkem raha olla.
Millal need mädanevad liiprid minema veetakse, või ongi nii, et lihtsalt mädanevad lõputult?
Nüüd “tänu” Taalile ehitus Viber venida…”Turba rahva unistus oma raudtee tagasisaamisest võib aga takerduda omandivaidluse taha – kohus peab otsustama, kas raudteetammi omanik on riik või on see eraomanduses.
“Kui see vaidlus venib pikale, siis ta võib takistada ehitusloa väljastamist. Meil on plaanis ehitusloa taotlus sisse anda augusti lõpus-septembri aluses. Loodame, et see vaidlus lõpeb ruttu, vastasel korral hakkab see ajagraafikule mõju avaldama,” selgitas Eesti Raudtee peaprojektijuht Urmas Leinfeld”
Kas ta kuulub ka mingisse erakonda ?
Taal ise ostis ju seda 5000 krooniga! Haapsalu-Riisipere lõik. Ja ise pole seal midagi ehitanud, müüs toimiva raudtee vanarauaks ja teenis miljoneid (EEKides, meeter relssi kaalub 50-75 kg sõltuvalt tüübist, seal 2×50 km). Võiks nüüd vaikida ikkagi. Riik võiks vastu nõuda Raudtee taastamist Taali kulul
Ostis ja sai omanikuks.Omanikul omaniku õigused teha,mida tahab oma varaga. See on äri.
Aga las siis taastab esialgse okukorra, ehk liiprid ja relss tagasi, ning alles siis las vaidleb ja möliseb
Tänu Taalile üldse on midagi taastada. Muidu oleks külamehed ammu tammi laiali kühveldanud ja võsa lokkaks. Müts maha Taali ja Uusi ees.
Aga Taal on ju ka ise tammilt matti võtnud, vaadake neid killustikuhunnikuid raudteejaama juures, kõik on raudteetammilt ära toodud.
Aga raudtee jääb ilmselt taastamata, sest aasta pärast on meil uus reformikatest koosnev valitsus ja see juba ehituseks raha ei anna.
Kahju, et ei suudetud seda väikest ajaakent, mis on praegu raudteetaastajate jaoks soodne, ära kasutada.