Ann Mari Anupõld: munadest ja tibudest

Ann-Mari Anupõld. Foto: Urmas Lauri
Ann-Mari Anupõld. Foto: Urmas Lauri

Lihavõttepühad on kanakarjapidajaile kui kaupmeeste jõulud. Iga kana peab toodangut vähemalt kolmekordistama, et rahuldada pisitillukese piduhetke tarvis inimeste nõudlust munade järele. Kui ka teie kappate hirmuga poe poole, et lastele veel ruttu see karp (või kaks, või kolm) valgeid mune hankida, mõelge ikka loomasõbralikele valikutele. See on meie panus, et igal põllumajanduslikul loomal oleks kergem ja muhedam olla. Ärge laske ennast eksitada karpidel olevatest reklaamidest. Hüüdsõnad nagu „õnnelik“ ja „talu“ ei tähenda sugugi, et sellel kanal oleks elus antud rohkem kui A4 suuruse lehe jagu tihedat puuriruumi. Ka rebu värv ei vihja mitte kuidagi kana õnnele või õnnetusele. Rebu saab mõjutada värvainetega kana söödas. Seega tasub ülearu tumekollasesse munarebusse suhtuda kevadtalvisel ajal pigem kahtlusega.

Selleks, et saaksite aru, kuidas on lood kana elamistingimuste ja heaoluga tegelikult, kiigake ikka munadel olevatele koodidele: 0 – tunnustatud mahemunad, 1 – vabalt peetavate kanade munad, 2 – õrrekanade munad, 3 – puuris peetavate kanade munad. Lihtne meeles pidada. Mida suurem number, seda suurem õnnetus. Te võite suhtuda loomakaitsesse eestlasele kohase pragmaatilise ükskõiksusega. See on lubatud. Ka mina teen seda tihtipeale, sest igasugused ekstreemsused on mulle vastukarva ja paraku ei jõua ma ka kõikidesse asjadesse süveneda. Maksta talunikule õiglast hinda selle eest, et ta teie soovil (turunõudlus ju lõppkokkuvõttes määrab tootjate võimalused) toodaks loomasõbralikumalt, on siiski väike ohver, millel on suur mõju.

Mulle sai ülikoolis juba varakult selgeks, et võin tegeleda igasuguste loomadega, aga sead ja linnud ei ole minu teema. Kuigi sigadest olen suures joones pääsenud, eksib linde minu vastuvõtulauale alatasa. Kõige meeldejäävam on siiani kindlasti olnud üks hiiglaslik süsimust braama kana, kes tiibu laiali ajades ka kotka hirmust värisema oleks pannud. Minust rääkimata. Või siis need kaks armetut ja äramunenud vabrikukana, kelle üks vägagi heatahtlik linnainimene oma meelest kindlast surmast oli päästnud. Ja siis ta pani nad koduaeda jänesepuuri, kus nad tõmbetuule ja liigniiskuse käes külma said ja paari päeva pärast ära surid. Päästmine peaks ikka olema väheke rohkem läbi mõeldud tegevus.

Tihtipeale ma linde ei näegi, kuid veedan tunde linnupidajatega, kes minu telefonitoru teise otsa ära eksivad. Hoolimata minu püüdlikest katsetest neid inimesi mõne spetsialisti juurde edasi suunata, olen siiski sageli sunnitud probleemidega ise tegelema. Ega Läänemaalt ühtegi tõelist lindudele spetsialiseerunud arsti ei olegi võtta. Selleks tuleb sõita Tallinnasse või Tartusse. Väga väärtuslike või südamelähedaste suleliste nimel pole see õnneks probleem. Kõikide tavalinnukeste hingearstina saan aga mina oma kätt harjutada, pead murda ja juukseid välja kiskuda. Lindudel on täiesti omad haigused ja eri liikidel spetsiifilised probleemid. Ning kui diagnostiline pool on juba ületatud, tuleb alles tõeline ülesanne – leida linnule ravim. Esiteks on Eestis turg nii väike, et paljusid ravimeid meil ei müüdagi. Kui müüakse, siis on need sageli suurtele lindlatele mõeldud mitmeliitristes pakendites, üksiku lemmiklooma ravimiseks ületamatu hinnaga.

Ja kui muu ei takista, osutub suurimaks komistuskiviks lõpuks keeluaeg. Nimelt on igal söögiks mõeldud loomade ravimil olemas keeluaeg söödavatele kudedele (liha), piimale ja ka munadele. See tähendab, et pärast ravimist ei tohi teatud aja jooksul liha, piima ega mune tarbida, sest seal võib esineda ravimijääke. Kujutage nüüd ette, et teil on 50pealine kanakari ja üsnagi ootamatult on enamik neist nohus. See ei ole nali. Juba ammu ei aja mind enam muigama, kui mulle helistab tatise ninaga kana. Vastupidi. See ajab mulle hirmu nahka. Ning mis ravimit siis valida, kui kanal hingamine juba raskeks läheb ja enesetunne on halb? Tahaks justkui antibiootikumi valida. Aga siis on ju 30 päeva munakeeluaeg. Kuu aega te viskate iga kana muna prügikasti. See teeb 1000 raisku läinud muna, kui teil on tublid kanad. Päris paras lihavõttesaak, või mis?

Kuidas aga hoida linnud terved ja elu probleemivaba? Eks ikka nii nagu kõigil teistelgi loomadel. Puhas ja hea kliimaga laut, võimalikult vähe loomade transportimist, ning kui ostate uusi linde, siis kontrollige nende päritolu ja tervislikku tausta. Häid pühi!

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
1 Kommentaar
Inline Feedbacks
View all comments
Sass1.
6 aastat tagasi

kumb oli varem- muna või tibu ?