4

Eelmise aasta keskmine brutokuupalk oli 1221 eurot

Lääne Elu

info@le.ee

Foto: Arvo Tarmula
Foto: Arvo Tarmula

Mullu oli keskmine brutokuupalk 1221 eurot, mis on 2016. aastaga võrreldes 6,5% tõusnud, teatab statistikaamet. Aasta keskmine brutokuupalk suurenes pea kõikidel tegevusaladel. Kõrgem oli see II ja IV kvartalis.

Kui 2016. aastal kasvas brutokuupalk aastas 7,6%, siis 2017. aastal kasv aeglustus ja langes 2014. ja 2015. aasta tasemele, mil aastakasv püsis 6% piires.

Reaalpalk, milles on arvesse võetud tarbijahinnaindeksi muutuse mõju, tõusis tarbijahindade tõusu tõttu 2016. aastaga võrreldes aeglasemalt kui brutokuupalk. Reaalpalk tõusis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 3%.

Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud jäid 2017. aastal tunamullusega võrreldes palgatöötaja kohta suhteliselt samale tasemele, tõustes 1,7%. Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis brutokuupalk 6,7%.

Keskmine brutokuupalk oli 2017. aastal endiselt kõrgeim info ja side tegevusalal ning finants- ja kindlustustegevuses – vastavalt 2094 ja 1996 eurot. Madalaim oli see muudes teenindavates tegevustes, kus brutokuupalk oli ligi 3 korda väiksem.

Kõige kiirem oli brutokuupalga aastakasv mäetööstuse (11,1%), info ja side (10,2%) ning energeetika (9,1%) tegevusalal. Brutokuupalk tõusis pea kõikidel tegevusaladel, v.a põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük, kus see jäi eelmise aastaga suhteliselt samale tasemele (0,4%).

Avalikus sektoris, kus on riigile ja kohalikule omavalitusele kuuluvad asutused ja ettevõtted, oli brutokuupalk 1265 eurot, aastakasv oli 7,9%. Erasektoris, kus on nii Eesti kui ka välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvad ettevõtted, oli brutokuupalk 1206 eurot ja aastakasv 6,1%.

Maakonniti oli 2017. aastal keskmine brutokuupalk endiselt kõrgeim Harju (1353 eurot) ja Tartu (1215 eurot) maakonnas ning madalaim Hiiu (883 eurot) ja Saare (876 eurot) maakonnas.

Brutokuupalga aastakasv oli kiireim Rapla, Ida-Viru ja Võru maakonnas ning eelmise aastaga võrreldes suhteliselt samale tasemele jäi see Hiiu, Lääne, Saare maakonnas.

Keskmine brutotunnipalk oli 2017. aastal 7,40 eurot ja 2016. aastaga võrreldes tõusis tunnipalk 7,2%.

2017. aastal oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 1648 eurot ja tunnis 10,99 eurot. Keskmine kuutööjõukulu palgatöötaja kohta tõusis eelmise aastaga võrreldes 6,5%.

 

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
uskmatu-toomas
uskmatu-toomas

Sellel palganumbril on aluseks metoodika mida ei saa sugugi nimetada”keskmiseks”,keskmine palk on maksuameti arvutuse järgi ca 600-700 €.See nn. keskmine on kunstlikult kõrgeks viidud kuna see on riigikogu ja paljude avaliku sektori töötajate palgaarvestuse aluseks.
Teiseks on ju uhke uhkeldada kui hästi me elame.
Kui paneks riigis paika tegelikud numbrid ja jätaks rahva lollitamise.

töötu
töötu

Teisest küljest ei ole palk inimeste ainus sissetulek. Tulu saadakse veel ka ettevõtlusest (dividendid), investeeringutelt (intress), üüritulu jms. Ümbrikupalgad ja n.ö mustad otsad peale selle. Ehk KESKMISELT elab rahvas siiski suht hästi. Eluga mitte toimetulijaid leidub ka Norras ja USA-s.

K.S
K.S

Tore, et LE kajastab ka ülejäänud Eesti uudiseid. Mind kui läänlast aga huvitaks ka see kuidas läheb meil siin läänemaal. Kas nt. Nõva töörahva palk on sama kõrge kui Haapsalu tööstustes? Kas Läänemaa palgaveduriks on linna ja vallavalitsused või hoopis Nurme Vabrik? Või äkki hoopis Fra Mare?

memm
memm

Küll tahaks ükskord ometi aru saada, kustkohast selline keskmine bruto välja arvutatakse–meil peres erinevatest põlvkondadest 8 inimest vanuses 27-48a ja sellist keskmist ei saa neist mitte keegi-olgu öeldud, et kõik töötavad Haapsalu linnas erinevate tööandjate juures. Üks ka Nurme vabrikus ja kindlasti ei ole see palk üle700.

wpDiscuz