Kuula artiklit, minutit ja sekundit
0:00 / :
Eesti Ornitoloogiaühing valis 2018. aasta linnuks metsise, kes ühe meie põlislooduse sümbolina sobib hästi kandma aasta linnu tiitlit Eesti sajanda sünnipäeva aastal.
Metsis ehk mõtus on Euroopa suurim kanaline, kelle iseloomuliku kehahoiaku ja sabalehvikuga siluett on ilmselt paljudele tuttav. Temaga looduses kohtumine muutub aga aina harvemaks, sest sarnaselt teistele põlismetsaliikidele on ka metsise arvukus märkimisväärselt langenud. Eestis hinnatakse kukkede arvukuseks 1100–1200 lindu.
Kõige rohkem kahju teevad metsistele metsade majandamine lageraietega, suur kisklussurve ning juba aastakümneid tagasi kuivendatud metsade järkjärguline muutumine metsistele sobimatuks. „Ainult metsiste mängupaikade kaitse alla võtmine pole suutnud arvukuse langust pidurdada“, sõnas Eesti Ornitoloogiaühingu metsise telemeetria projektijuht Ivar Ojaste. „Telemeetriauuringud näitavad, et metsised viibivad mängupaikades vaid 1-2 kevadkuud ning veedavad ülejäänud aja kuni 3 km raadiuses asuvates metsades, kus raiepiiranguid pole.“
Alanud metsiseaastal tutvustatakse metsise eluolu, korraldatakse talguid ja linnuõhtuid. Kevadel proovitakse kiigata ka metsisemängu ning aastaringselt on oodatud vaatlused metsistest. Tänavu jätkuvad metsiste telemeetriauuringud, mille käigus raadiosaatjaid kandvad linnud aitavad koguda andmeid metsise liikumiste ning elupaigakasutuse ja -eelistuse kohta tavapärastes majandusmetsades.
Metsise ja teiste metsakanaliste kohta saab lähemalt lugeda aasta linnu kodulehelt.
Eesti Ornitoloogiaühing valib Eesti aasta lindu 1995. aastast ning metsis on järjekorras 24. Aasta linnu valimise eesmärk on tutvustada avalikkusele üht Eestis esinevat linnuliiki või liigirühma ning kaasata loodushuvilisi selle liigi uurimise ja kaitse tegevustesse. Varasemate aasta lindudega saab tutvuda EOÜ kodulehel.
Aasta lindu toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Meelis Uustal
Eesti ornitoloogiaühingu kommunikatsioonispetsialist
