Avaldame 2017. aastal Lääne Elu veebis enim loetud lood.
Läänemaa haigla peaarst Tõnis Siir. Foto: Arvo Tarmula
Ööl vastu 25. oktoobrit varastati Läänemaa haiglast 150 000 eurot maksev endoskoopiaaparaat. Nii haigla kui ka politsei peavad võimalikuks, et tegemist oli tellimusvargusega.
Vargus avastati kolmapäeva, 25. oktoobri hommikul. Vargad olid haigemaja keldrikorrusel asuvasse kabinetti sisenenud akna kaudu – pakettaken oli lukustusest lahti kangutatud. Aken, mille kaudu vargad sisenesid, asub küll maja esiküljel, kuid jääb kõrge barjääri varju.
Läänemaa haigla peaarsti Tõnis Siiri sõnul kabinetis midagi lõhutud ega pilla-palla ei olnud. Aparaat oli korralikult lahti võetud ning ka seitse selle juurde kuuluvat endoskoopi, nupud ja muud tarvikud, millest osa asus kõrvalruumis, kokku pakitud ja ära viidud. Käru, millel aparaat seisis, jätsid vargad alles. Midagi muud kabinetist kaasa polnud viidud.
„See vargus oli nii hästi organiseeritud, et ka detailid, mis seadmelt puhastuse ajaks eemaldatakse, olid kaasa võetud,” ütles endoskoopiatehnikat müüva firma Olympus Eesti juhatuse liige Els Pärkson.
Siir tõdes, et haigemaja esimene korrus, kus tegutseb polikliinik, jääb pärast vastuvõttude lõppu vaikseks. Kabinet, kus endoskoopiaaparaat asus, on valvearsti puhkeruumi all. „Tol ööl oli arstil aga patsientidega palju tööd,” rääkis ta.
Laenuaparaat asendab
Endoskoopiaaparaati kasutatakse peamiselt mao-, jämesoole- ja kopsuuringuteks. Rahvakeeli nimetatakse endoskoopiat mõõganeelamiseks.
Peaarsti sõnul jäid varguse tõttu tol päeval Läänemaa haiglas endoskoopiaprotseduurid ära. „Õnneks polnud ühtegi verejooksu, mida oleks pidanud endoskoobiga sulgema,” ütles Siir. Ta lisas, et ka sellisel juhul oleks saanud inimesed teenindatud ja nad vajadusel Tallinna saadetud. Juba kolmapäeva pärastlõunaks oli Olympuselt saadud kasutamiseks laenuaparaat ning neljapäevaks oli töö taastunud.
„Haigla jaoks on see küll suur õnnetus, aga tahaks tänada firmasid ja teisi haiglaid, kes kohe abi pakkusid,” ütles Siir.
Varastatud endoskoopiaaparaadi soetas Läänemaa haigla polikliiniku vanemõe Ülle Koha sõnul 2006. aastal, kuid seda oli järjest täiendatud. Viimased -skoobid, millega konkreetseid uuringuid läbi viia, osteti juurde 2014. ja 2016. aastal. Aparaadi väärtuseks hindas Siir 150 000 eurot. „See oli suhteliselt hästi toimiv aparaat,” ütles ta. Aparaat eraldi kindlustatud ei olnud, kuid haiglal on sõlmitud varguskindlustus, mis Siiri sõnul katab meditsiiniaparatuuri.
Siir ütles, et kuigi tänu laenuaparaadile saab praegu töö tehtud, peab haigla hakkama tegelema uue aparaadi hankimisega. Pärksoni sõnul sõltub uue aparaadi hind selle komplekssusest, kuid hankimine läheb kallimaks kui 150 000 eurot.
Tellimusvargus
„See peab olema tellimustöö,” ütles Siir. „Ma ei tuleks selle pealegi, et minna meditsiiniaparatuuri varastama. Ma saan aru, et lauaarvutit saab realiseerida, aga meditsiiniaparatuuri…” lisas ta.
Siir meenutas, kuidas ta haiglajuhina käis kunagi meditsiiniaparatuuri ostmiseks pangas laenu kauplemas. „Kui ütlesin, et laenu tagatiseks oleks sama aparaat, mida toona osta soovisime, vastati pangast, et kui oleks auto, oleks teine asi, aga mida teeb pank röntgeni või ultraheliga. Täna tuleb tõdeda, et see enam ei kehti,” rääkis peaarst.
Aparaadi tootjafirma Olympus on oma kliente teavitanud, et sarnaseid vargusi on sel aastal olnud ka naaberriikides: Taanis, Rootsis ja Leedus. Pärksoni sõnul oli viimane endoskoobivargus 20. septembril Vilniuse ülikooli kliinikumist.
„Me võime arvata, et kusagil Euroopa haiglas seda aparaati üles panna ei saa, võib-olla mõnes erakliinikus,” rääkis Pärkson. Tema sõnul on igal aparaadil seeria- ja tootenumber ning kui uus kasutaja peaks aparaadi remonti viima, on see tootekoodide järgi leitav.
Haapsalu politseijaoskonna menetlusgrupi juhtivuurija Vello Palmitsa sõnul uurib politsei vargust ja üks versioonidest on, et tegemist on tellimustööga.
Palmitsa sõnul tegi varaste elu lihtsamaks see, et kabinetis polnud signalisatsiooni ning haigla üldruumides ja maja ümber puuduvad kaamerad. Ta lisas, et avalikus ruumis olevate kaamerate puudumine on Haapsalu suur probleem – kui linnas midagi juhtub, peab politsei käima eraisikutelt ja firmadelt kaamerasalvestisi otsimas ja selle peale läheb tohutu ressurss. „Oleme aastaid rääkinud, et linn peaks paigaldama turvakaamerad, siis näeb vähemalt, kes liiguvad ja linna sisse-välja sõidavad,” ütles Palmits.
„Meil on palve, et kõik, kes nägid ööl vastu kolmapäeva kahtlast liikumist, võiks politseiga ühendust võtta,” ütles Palmits.
