Avaldame 2017. aastal Lääne Elu veebis enim loetud uudis- ja arvamuslood.
Läänemaa sädeinimesed, kodanikuühiskonna aktivistid, noorsoo- ja sotsiaalvaldkonna aasta tublimad. Foto: Arvo Tarmula
23. novembril kutsuti Puise nina Kogre kõrtsi tänuõhtule need, kes silma paistnud oma tegevusega kogukonna heaks: tublimad sotsiaal- ja noorsoovaldkonna töötajad, sädeinimesed ja kodanikuühiskonna aktivistid.
Pärjatute hulgas oli neid, kes pühendunud isamaalisuse ja mälestuste hoidmisele, külaliikumise aktiviste, isikupärase käsitöö tutvustajaid, kaunite kunstidega tegelejaid ja propageerijaid, usinaid vabatahtlikke jt. Lilled ja kingitus anti üle ka aasta isale Andres Pajule.
Külaliikumise Kodukant Läänemaa juhatuse esimehe Merle Mäesalu sõnul kipub nii olema, et kui sädeinimese tiitlile esitatud on energilised ja tegutsevad valdkonnas, mis on neile südamelähedame, siis kodanikuteenuste pakkujad on pigem need, kes näevad kogukonnas probleemi ja püüavad midagi ette võtta, et seda lahendada.
Mäesalu lisas, et kui säde- ja kogukonnainimesi tunneme sageli nime ja nägupidi, siis vabatahtlikud on need, kes teevad oma tööd andumusega ja sageli neid kõrvalt ei märgatagi. “Aitäh neile, kes märkasid,” kiitis ta kandidaatide esitajaid.
“Nii hea on näha, et on nii palju neid, kes on viitsinud mugavustsoonist väljuda,” ütles maavanema kohuseid täitev maasekretär Kristel Jupits.
Läänemaa sädeinimesed 2017
Arnold Aljaste
Eesti Memento Liidu ja Läänemaa Memento Ühenduse esimees, kes korraldab Läänemaa ühenduse tööd ja on üks represeeritute mälestusürituste korraldajaid Läänemaal.
Aljaste eestvõttel korraldatakse Läänemaalt pärit represeeritutele kokkusaamisi ja väljasõite teistesse maakondadesse, külastatakse konverentse ja muuseume, osaletakse ajaloopäevadel ja mälestusüritustel. Sellised kokkusaamised on ühenduse liikmetele, kes pole enam esimeses nooruses, vajalik vaheldus.
Arnold Aljaste on üks represseeritute mälestusürituste korraldajaid Läänemaal ning tema kaasabil valmis, paigaldati ja avati augustis Läänemaa esimese maavanema Aleksander Saare mälestustahvel maavalitsuse seinal ja osaleti viimase Lääne maavanema Artur Kasterpalu ja kooliõpetaja Eero Veiderma mälestussamba avamisel Kullamaal.
Aljaste on aktiivne kaitseliitlane ja Kaitseliidu taasasutaja Ridala vallas.
Vaike Nõu
Üdruma küla seltsi esinaine – aktiivne ja tubli nõustaja, kes sai tänavu ka üle-eestilise tunnustuse. Külaseltsi juhatuse eestvedaja, kes kirjutab projekte, korraldab raamatupidamist, seltsimaja korrashoidu ja väljaüürimist. Külaseltsi tegemiste kõrval osaleb seltskonnatantsude rühma Rõõmurullid tegevuses.
Urve Sikemäe
Palivere U-Stuudio omanik – positiivne inimene, kes on enda ümber koondanud palju teisi ning tema juures U-Stuudios käiakse koos nii lähedalt kui ka kaugemalt. Jõuab teha oma tööd, juhendada MTÜ Palivere naisseltsi tegevust ja osaleda Läänemaa Käsitöö Liidu töös.
Pille Saatmäe
Kõmsi algkool-lasteaia direktor, Lihula muusika- ja kunstikooli õpetaja ning Lihula meeskoori ja Kõmsi mudilaskoori dirigent, kes lisaks neile ülesannetele panustab palju ja erinevates valdkondades.
Sel suvel suutis enda ümber koondada rohkem kui sajast inimesest koosneva vabatahtlike armee, kellega koos korraldati 8. augustil Lihula kultuurimaja ees suurejooneline kultuurigala “Kingitud Aeg”. Kultuurigala viis osalejad ja vaatajad kuue tunni jooksul läbi kunsti-, muusika- ja tantsuetenduste ajas rändama. Saatmäe pühendumus kõrgvormis kunstide ja rahvakultuuri valdkonnas on lausa uskumatu.
Läänemaa parim kodanikuühendus 2017
Lihula Lilltikandi Selts
2012. aastal loodud seltsi tegevus ulatub juba 2007. aastasse, mil Lihula rahvaülikoolis oli lilltikandi kursus. Selle lõppedes tikkisid tublimad naised oma esimesed tekid ja järgnes terve aasta väldanud uurimistöö, kus käidi perest peresse, uuriti, pildistati ja koostati kirjeldused ligi kahesajale tekile. Selle tulemusena ilmus 2009. aasta kevadel raamat „Lihula lilltikand ja meistrid“ ja sellest kasvas välja ka selts.
2011. aastast on selts augustis korraldanud Lihula lillkirja festivali, mille eesmärk on tutvustada ja populariseerida Lihula lilltikandit. Festivali kavas on tikitud esemete näitus, seminar, töötoad, mida juhatavad seltsi liikmed, toimub ka võistutikkimine. Tänavu toimunud seitsmendat Lihula lillkirja festivali külastas ligi 400 inimest üle kogu Eesti, lisaks turiste mitmelt poolt välismaalt. Seltsi raamatute järgi on sajad, kui mitte tuhanded käsitööhuvilised teinud omale Lihula lillkirja motiiviga esemeid.
Lisaks tulid seltsi liikmed Lihula valla kohvikutepäeval välja menuka Lillelise Lihula nime kandva kohvikuga.
Atraktiivseim kodanikuühenduste tegu 2017
Sirli Olgo/MTÜ Kiideva Külaselts – kogukonnateenus “Sirli Supiköök”.
Selle aasta alguses otsustas Kiideva külaselts hakata kogukonnateenusena abistama kodudes üksi jäänud eakaid ja abi vajavaid inimesi. Veebruaris sõlmitigi seltsi ja Ridala vallavalitsuse kolmeaastane koostööleping teenuste osutamiseks Kiideva ja Sinalepa paikkonna 14 külas. Märtsis alustati sotsiaaltranspordi- ja kullerteenusega ning aprillis lisandus saunateenus Kiideva saun-seltsimajas. Teenused ja nende osutajad äratasid paikkonna elanikes usaldust ning arutusele tuli vajadus uute naabriabi teenuste järele – esmalt viia üksikutele koju sooja suppi. „Sirli Supiköök“ on väga hästi käivitunud ja selle tegevus ulatub naaberkogukondadesse ja -omavalitsustesse.
Kogukonnateenuste arendamine Kiideva külas on loonud kogu külale uue hingamise – Kiideva üksikud vanamemmed on öelnud, et tunnevad end turvaliselt, kui teavad, et naabriabi on omas külas vaid telefonikõne kaugusel. Kohaliku supiköögi tegevusest saadud tulu kaudu saab panustada uute teenuste arendamisse, kuid kõige olulisem kasu on ühtne ja turvaline kogukond.
Kiideva külaseltsi eesmärk on küla keskel asuvas saun-seltsimajas ja selle juurde ehitatavates ruumides arendada välja kogukonnateenuste keskus päevakeskuse, külasauna, supiköögi, pesuköögi, triikimistoa, kogukonnapoe ja kaluriküla muuseumitoaga.
Parim kodanikuühiskonna toetaja 2017
Maire Vilbas/Ridala vallavalitsus
Ridala vallavalitsus on kodanike omaalgatuslikku ja mittetulunduslikku tegevust nõustamise, koostöö ja rahastamisega aktiivselt toetanud viimased 18 aastat. 2017. aastaks oli jõutud selleni, et mitmed kodanikeühendused olid valmis pakkuma partnerlust avalike teenuste osutamisel. Kolmeaastased koostöölepingud sõlmiti seitsme vabaühendusega ning see on avanud uue lehekülje kogukondade ja omavalitsuse koostöös, motiveerides külaseltse panustama oma kodukandi arengusse ning kaasama oma paikkonna inimesi, nende oskusi, võimeid ja toodangut.
Ridala vallavolikogu viimasel istungil otsustati kinkida Eesti Vabariigile 100. sünnipäevaks viis renoveeritud seltsimaja (Haeska, Kiideva, Asuküla, Võnnu ja Parila). Selline kingitus kogukondadele on tegudele innustav ning koostööd väärtustav.
Maire Vilbast iseloomustab järjepidev, tasakaalukas, suure pühendumisega tehtud töö. Ta on uutest ideedest kinnihakkaja, arutelude algataja, lahenduste otsija. Vilbas on olnud “Külast külla” tuuride algataja ja läbiviija, tema innustusel hakkas esimesena kogukonna teenust pakkuma Kiideva külaselts. Vilbase algatusel moodustati Ridalas kogukondade koda, kuhu kuuluvad endise Ridala valla külade esindajad, et uues ühendomavalitsuses maapiirkondade elu eest seista.
Läänemaa vabatahtlik 2017
Sirje Tarve
Sirje Tarve töökas, abivalmis, rõõmus ja tegus inimene, kes on elus pidanud üle saama ka paljustest raskustest alates küüditamisest kuni majapõlenguni. Sellele vaatamata on ta murdumatult heatahtlik, sõbralik, abivalmis.
Viiasel aastal on Sirje Tarve on olnud tegus EELK Ridala Püha Maarja-Magdaleena koguduse juures, töötades seal veerandkoormusega kirikuteenrina. Tegelikult teeb ta tööd oluliselt rohkem, kui temalt nõutakse, märgates ise olukordi, kus oleks vaja abi ja sekkumist. Ta on tubli kogukonna tegevustes kaasalööja, tublisid algatusi toetab aktiivselt ka isikliku panusega.
Anu Huusi
Anu Huusi töötab Martna raamatukogu direktorina ja osalise tööajaga ka Martna lasteaias, kuid vabatahtlikuna on ta tegus ja aktiivne Martna Püha Martini koguduse juhatuses. Ta on algatanud piiblilugude jutustamise Martna raamatukogus ja see algatus sai 2016 ka EELK laste- ja noortetöö ühenduse tunnustuse osaliseks.
Töö lastega on Anu Huusi jaoks oluline töövaldkond ka vabatahtlikuna. Martna koguduse suvised lastelaagrid on jätkusuutlikud ja nende populaarsus kasvab. Huusi on ka Martna kogudusekoori eestvedaja, aktiivne kontsertreisiideede väljapakkuja ja tubli toetaja nende läbiviimisel.
Anu Huusi on teistele eeskujuks ka oma elukestva õppimisega – mullu osales ta piibliõppekursustel, praegu õpib lasteaiaõpetaja ametit Haapsalu kutsehariduskeskuses. Anu Huusi on tubli ja tegus, rõõmsameelne, hooliv, oma olekult, meelsuselt ja tegususest tõeline säde ja sütitaja.
Maaja Narusk
Maaja Narusk tuli SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumidesse kultuuriministeeriumi mullukevadisele üleskutse peale aidata vabatahtlikuna sisestada andmeid muuseumide internetipõhisesse süsteemi MUIS. Tema ülesandeks sai andmebaasis olevate arhiivkogu andmete täpsustamine, pealkirjade lahtikirjutamine ning museaalide tehniliste andmete lisamine. Praeguseks on tema töö tulemuseks tuhanded leheküljed muuseumimaterjale, mis on tehtud uurijatele paremini leitavaks ja kasutatavaks.
Maaja Narusk on uudishimulik ja laia silmaringiga inimene, kelle üldised teadmised, eri andmebaaside kasutamise oskus, soov otsida ja täpsustada on abiks muuseumi kultuuriloolise materjali läbitöötamisel. Austust väärib tema soov vaatamata soliidsele eale ennast pidevalt arendada. Lisaks on ta tore kaaslane ka muuseumide teistes ettevõtmistes ja teda võib sageli kohata ümbruskonna kultuurisündmustel.
Eve Merima
Paljuski just tänu Eve Merimale on See teater peale suurt kaotust taas tuhast tõusmas. Eve Merima on nagu multiinimene, kelle tuge tunnevad kõik ja tema optimism sütitab tegutsema. 2014. aastast on ta panustanud harrastusteatri tegemistesse kõikvõimalike töödega: müünud pileteid, kasinud ja koristanud ning olnud ka baaridaam. Nüüd on Eve Merima abikätt tunda juba paljude lavastuste juures – tal on hea visuaalne tunnetus ja nobedad näpud, mis õmblevad kostüüme ja dekoreerivad lava. Võõrad pole talle lavalauadki ja ta on mitmes rollis kaasa teinud.
Eve Merima saab suurepäraselt hakkama sünnipäevade, erapidude ja muude ürituste organiseerimisega, mida See Teatrilt soovitakse. Seda kõike teeb ta oma põhitöö ja pere kõrvalt. Eve Merima on universaalne inimene, keda kiidavad ka kolleegid Viigi koolist, kus 2002. aastast abiõpetajana töötab.
Läänemaa aasta sotsiaaltöötaja 2017
Ireen Kangro
Ireen Kangro kandidatuuri aasta sotsiaaltöötajaks toetavad nii tema hariduskäik kui ka sotsiaaltöökogemus kodu- ning välismaal. Lisaks tegeleb ta noorsootöö, vabatahtliku töö ja projektitööga. Kangro on aktiivne kaasamõtleja, abistaja, lahenduste otsija ja väga hea koostööpartner. Koostöös töötukassaga abistatakse töötuid töö leidmisel ning tööl püsimisel. Ta on aktiivne tegema võrgustikutööd inimeste muredele lahenduste leidmisel. Ireen Kangrole pole tarvis tõestada, et mingi juhtum või olukord on tõsine ja vajab tähelepanu, ta mõistab seda.
Läänemaa aasta noor 2017
Dan Taidla
Läänemaa noortekogu aseesimees, Haapsalu noortevolikogu aseesimees, Läänemaa ühisgümnaasiumi õpilane. Dan Taidla on aktiivne ja sihikindel noormees, kellel on kogu aeg midagi käsil ja kes lõpetab kõik, mis ta alustab. Ta on enesekindel ning ei karda võtta uusi väljakutseid. Dan Taidla loob enda ümber tugeva meeskonna ja ei karda olla meeskonna liider. Selle aasta teod on Läänemaa osaluskohvik, Noored Valimisvalvurid, Haapsalu linna valimisdebatt, Nopi Üles projektifondi kaudu Haapsalu noorte huvikeskuse ette välitrenažööride soetamine, Teeme Ära noortejuht, Läänemaa parim mõttesportlane jms.
Läänemaa aasta noorsootöötaja 2017
Ljudmila Jampolskaja
Ljudmila Jampolskaja on Haapsalu Noorte Huvikeskuse noorsootöötaja, Vene pühapäevakooli DREVO õpetaja, Haapsalu Nikolai kooli huvijuht, muusikaõpetaja ja klassijuhataja. Ta on oma elu sidunud Haapsalu linna venekeelsete noortega ja on inimene, kes ajab Eesti asja Haapsalus ja töötab sisulise lõimumisega, tuues eesti kultuuri ja kunsti venekeelse nooreni. Venekeelsed noored löövad tema eestvedamisel kaasa nii Haapsalu linna üritusel kui ka linna tutvustavatel üritustel erinevates Eestimaa paikades. Ljudmila Jampolskaja on pühendunud ja järjepidev. Samas on ta avatud kõigele uuele ja põnevale, mis puudutab muusikat, kunsti, kultuuri üldse. Seda kõike jagab ta noortega. Ta õpilased iseloomustavad teda järgmiselt: lõbus ja heatahtlik, töökas ja suurepärane inimene. Temaga koos läheksime me kuhu iganes!
Läänemaa noorsootöö sõber 2017
Ridala vallavalitsus
Ridala vallas on noorsootöö osakaal aasta aastalt tõusnud ja arenenud. Noortel on võimalik noorsootöös osaleda, kasutada ruume, teha ettepanekuid ning olla igati aktiivsed ka ise noorsootöö korraldamisel. Noorsootöö kaudu toetab vald noorte sotsialiseerumist ning valla suurimaks sooviks on, et noorest kujuneks hästi toime tulev noor. Selleks kõigeks on vald loonud suurepärased tingimused. Huviharidus ja huvitegevus on suures mahus valla eelarvest toetatud. Selle suve hitt oli Ridala vallavalitsuse korraldatud noortelaager „Noored ja meri“.
Läänemaa noorsootöö sündmus 2017
Lihula noorte töömalev „Piiridest välja”
Maleva idee oli kombineerida malevale omaseid kergemaid, noortele sobivaid töid, samas anda noortele võimalus näha ja kuulda, mis toimub piirkonna suurimates ja igapäevaselt ekspordiga tegelevates ettevõtetes ja nende juhtide peas. Ühelt poolt selleks, et noored õpiksid ja saaksid kogemusi ning teadmisi. Teisalt selleks, et noored saaksid ettevõtjatega kaasa mõelda. Noortemaja noored olid kaasatud kogu sellesse protsessi, alates ideest kuni teostuseni ning maleva lõpu tagasisideringist oli näha, et malev oli vajalik nii meeskonnatöö oskuste, tööharjumuse kujundamise kui ka üldise vastutuse ning silmaringi laiendamise seisukohast.
Läänemaa aasta isa
Andres Paju
Hooliv isa, toetav abikaasa, parim sõber, kirglik spordientusiast, hinnatud töömees. Andres Paju on läbinisti Läänemaa inimene – siin sündinud, kasvanud, pere loonud. Pajude peres on kolm last. Lastest keskmine, 27-aastane tütar Nelli on abielus ja elab omaette. Vanim, 28-aastane poeg Karl ja noorim, 17-aastane poeg Raul, elavad kodus. Tütar Nelli iseloomustab: „Minu isa on õpetanud, toetanud ja armastanud oma lapsi jäägitult. Ta ei ole meid hellitanud, vaid just suunanud tegema õigeid valikuid ja õpetanud meid elus hakkama saama.“ Andres on entusiastlik spordisõber. Nooruses ise kõrgtasemel sporti teinuna elab ta nüüd innukalt kaasa kõigile Eesti sportlastele. Suuresti tema toetusel ja innustamisel on tütar Nelli jõudnud Eesti sporditippude hulka.
Fotod: Arvo Tarmula
