3

Loomakaitsjad: õuekoerte kuudid tuleb talveks nõuetele vastavaks teha

Lemmi Kann

Lemmi Kann

lemmi.kann@le.ee

Foto on illustratiivne. Foto: arhiiv

Eestimaa Loomakaitse Liit (ELL) palub enne talve saabumist üle vaadata ja vajadusel nõuetele vastavaks kohaldada õuekoertele ilmastikutingimuste eest kaitset pakkuvad varjualused.

Eestis kehtiva seaduse kohaselt tuleb õues elavatele ketikoertele tagada nõuetekohased tingimused, selgitas ELL-i juhatuse liige Piret Tees. “Määrus sätestab üheselt, et õues tohib pidada vaid selliseid koeri, kes on selleks kohastunud. Õuekoertel peab olema kuut ja selle suurus tuleb valida vastavalt koera kasvule,” rõhutas ta.

Ehitiselt nõutakse vee- ja tuulekindlust. Kuudi põhi peab asuma maapinnast kõrgemal ning põrand tuleb hoida puhta ja kuivana. Määruse kohaselt tuleb loomale tagada ka pehme küljealune. Kuudi sissepääsuava peab sobima seal peetava koera suurusega ning ei tohi tekitada talle vigastumist.

ELL-i Järvamaa piirkonnajuhi ja koerakasvataja Karme Reiljani sõnul on ketikoerte olukord kohati väga trööstitu.
“Paari meetri pikkuse keti otsas virelevaid koeri on sadu ja nõukogude ajast pärit arusaamad koerapidamisest on väga visad kaduma. Lisaks teevad meile muret talude või ehitatavate majade juurde „valvama“ jäetud koerad. Koer on sotsiaalne loom ja tahab olla karjas ehk koos inimesega. Lisaks on taolise metsatukka või põllule ketti aheldatud üksiku koera valvurifunktsioon äärmiselt piiratud ja ebatõhus,” rääkis ta.

Määrus sätestab ka nõuded ketile ja minimaalsele liikumisalale. Selle kohaselt ei tohi ketis peetava koera kaelarihm olla metallist ega poov. Lisaks peab kett paiknema nii, et oleks välistatud selle keerdumine puu või muu eseme ümber.

Jooksutrossile kinnitatud koer peab liikuda saama piki trossi kümne meetri ulatuses ja laiuti vähemalt 2 meetrit kummalegi poole. Kui ketikoer on aheldatud kuudi külge, peab ta liikuda saama vähemalt 40 ruutmeetri ulatuses.

„Paljud ketikoerad on sunnitud elama vaid kaudselt kuuti meenutavates lobudikes või lausa lageda taeva all ja veelompides,“ sõnas ELL-i Lõuna-Eesti regioonijuht Kristi Metsa. Ta lisas, et tihti võib kohata ka teist äärmust – koertele on püstitatud suured ja uhked aiamajakesed, kuid nad ei jõua neid oma kehasoojusega „üles kütta“ ning külmetavad seetõttu ikkagi.

ELL kutsub inimesi üles olema aktiivsemad ja kutsuma hoolimatu naabri või loomaomaniku korrale, sest see on pahatihti tõhusam, kui riiklikele ametkondadele kaebuste edastamine. Lemmikloomade, sealjuures koerte pidamise nõuetega saab lähemalt tutvuda siin.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Oskar
Oskar

Varjupaika minev kass saab 200 eur stardipaketi, aga paljud lapsed on näljas.

Kodanik
Kodanik

Loomade riik on siin linnas juba ammu. Kassid jooksevad vabalt ringi, käivad situvad teiste hoovid täis, jäävad autode alla.
Inimene kes oma lemmikul vabalt ringi laseb joosta pole mingi looma sõber. Kass on nagu väike laps, rumal ja ettearvamatu liikluses.

võrreldes
võrreldes

nõuetega loomadele on inimene täitsa ära unustatud, arsti järjekorrad mitu aastat, elatisraha olematu, sotsiaalabile tingimused sellised, et mõtetu taotleda(viimati üksiku pensionäri toetus), massiline tööpuudus, alamakstud töö jne. varsti saab meil olema siin loomade riik, kus inimesed on loomade orjad.

wpDiscuz