Intervjuu. Erakonnata Urmas Sukles loodab kuuendat linnapea ametiaega

Linnapeatöö on Urmas Suklesele tähtis ainult juhul, kui valijad teda toetavad. Foto: Arvo Tarmula

Urmas Sukles sai Haapsalu linnapeaks 1993. aastal IRLi kandidaadina, liitus hiljem Reformierakonnaga ja juhtis linna 2002. aastani.

Uuesti tuli Sukles koos Reformierakonnaga võimule 2009. aastal. Nüüd moodustas ta oma valimisliidu HaRi ning loodab ka järgmised neli aastat Haapsalu linnapea olla.

Räägitakse, et kui liiga kaua järjest võimul olla, mõjub see halvasti. Kas see vastab tõele?

Eelmine kord ma tundsin tõesti, et mõjus halvasti. Aga siis tuli vahe sisse ja uuesti tulles näed kõike nagu teise pilguga. Oli jälle põnev. Tulin tagasi raskel ajal. Esimesed kaks aastat likvideerisime masu mõju ja eelmise linnavalitsuse otsuste tagajärgi.

Olen püüdnud viimase kaheksa aasta jooksul isegi mitte lasta tekkida ühelgi kahtlasel situatsioonil, kus võidakse kahtlustada huvide konflikti. Kui sellised otsused on tulnud teha, olen neist hoidnud nii kaugele kui võimalik. Lõpuks muidugi tuli pauk ka luuavarrest, Paralepa krundi asi. Võid küll mõelda, et oled kogemustega ja tark, aga näe, ikka tuleb mingisugune jama. Tegelikult tundub mulle, et kaheksa viimase aasta jooksul ei ole suuri jamasid olnud.

Teil on üks pikemaid programme, kui mitte kõige pikem. Neli aastat tagasi andsite ka valimislubadusi. Millest nüüd tagasi vaadates kõige rohkem kahju on, et täitmata on jäänud?

Kaheksa aastat on plaanis olnud muusikakool, mis tegutseb väga kehvades tingimustes. Räägitakse küll, et see raha betooni panek ei pruugi õige olla, aga näiteks kunstikoolile tekitas uus maja täitsa uue hingamise. Sama juhtub kindlasti muusikakooliga. Tahame selle ehitada kultuurikeskuse kõrvale. Oleme juba alustanud läbirääkimisi kultuurikeskuse arhitekti Ado Eigi pärijatega.

Mis saab sotsiaalmaja tühjast tiivast?

Linn areneb ja ma arvan, et tulevikus läheb seda hoonet kindlasti vaja kas või näiteks lasteaiana. Rahvast on tulnud Haapsallu elama, enamasti pered. Osa Ridala lapsi käib praegu päevahoius. Üks päevahoid tuli kinni panna, sest seal polnud õigeid tingimusi.

Kui palju muusikakool maksma läheb?

Ta läheb maksma umbes 500 000–600 000 eurot. 300 000 eurot on meil selleks ühinemislepingus paika pandud. Ülejäänu vajadusel laenuna, aga võib-olla ka eelarvest.

Mida peaks Haapsalu Ridalalt pärast ühinemist üle võtma?

Võib-olla just külade seltsielu. Haapsalus on küll tantsijaid, lauljaid ja näiteringe, aga seltsimaju oma seltsidega ei ole. Linna vanades ajaloolistes piirkondades võiks seltsid tegutseda. Vanalinna omale on proovitud elu sisse puhuda, aga üldiselt ei ole see Haapsalus veel käima läinud.

Käisite Ridala vallas „Külast külla” üritustega kõik suuremad külaseltsid läbi. Kuidas Ridala rahvaga läbi saite?

Ma saan hästi läbi iga inimesega, kes suhtub minusse normaalselt. Olen külades käinud ka pärast.

Ridalaga koos tuleb meile üle ka üks suhteliselt keerukas asi – Uuemõisa mõis. See ei saa ega saa valmis. Selle kordategemist tuleb jätkata.

Te lubate oma valimisprogrammis Uuemõisa algkool-lasteaia laiendamist ja mõisa kordategemist.

Kui oled juba kord omanik, kui see mõis on sulle juba kord maha parseldatud – ma küll ei saa aru, miks oli Ridala vallal seda omal ajal suhteliselt kalli raha eest vaja osta –, siis tuleb sellega tegelda.

Kui vallavalitsus läheb linnavalitsusega kokku, siis jääb mõisas vallavalitsuse ruume vabaks. Nii lasteaed kui ka kool on ilusad, aga neil on kitsas. Õppetöö käib juba valges saalis ja õpetajate toas.

Tervet maja ei ole kohe võimalik korda teha, ei ole raha. Aga samm-sammult saab.

Mille poolest hakkab valimisliit HaRi erinema senisest Reformierakonna Haapsalu fraktsioonist, kes on linna juhtinud?

Ma ei ole kunagi linna juhtinud partei suuniste järgi. Viimase kaheksa aasta jooksul ei ole ma tundnud ka mingit abi partei poolt. Valimisliiduga hakkab olema ehk natuke teistmoodi kui Reformierakonnaga. Meil on 41 inimest ja loodan, et järgmise nelja aasta jooksul hakkame tihedalt koos käima ja edasi mõtlema.

Reformierakonnaga olid meil siin koosolekud küll, aga neist võttis tavaliselt osa 3–4 inimest. Kui ma mõtlen valimisliidu programmikoosolekutele, siis need olid ikka väga rahvarohked.

Kas valimisliitu oli raske kokku panna?

See oli õige otsus. Ei saa öelda, et 41 inimest kokku saada oli kerge, aga oli palju inimesi, kes olid kõigist parteidest küllastunud ja nende sisemine tung oli isegi üllatav.

Miks te Lauri Luike ja Reimo Nebokati ei kutsunud?

Otsustasime kohe, et aktiivseid parteilasi ei kutsu, et pärast poleks kellelgi öelda, et Sukles lõhub erakonda. Sel ajal oli Nebokat Reformierakonna peasekretär, Luik on riigikogus.

Teie konkurendid heidavad ette, et Haapsalus on liiga palju edendatud turismi, kuid siia peaks meelitama tööstusettevõtteid. Kuidas kommenteerite?

Haapsalu on suvituslinn ja kolm kuud on siin väga aktiivne elu. Aga me oleme teinud kõik selleks, et talvel siin igav ei oleks. Meil käib peaaegu üle nädala teater, on kino ja spordibaasid. Ettevõtete meelitamiseks ei ole omavalitsusel erilist võimalust. Meil on Läänemaa arenduskeskus, kellel on selleks antud raha. Ma küsiks Meie Inimeste juhi Merle Mäesalu käest, kes on arenduskeskuse nõukogus eesotsas, miks ta siin ettevõtlust ei arenda.

Kahjuks ei ole Haapsalus tööpuudust, vaid on tööjõupuudus. Kas või need kolmsada inimest, kes PKCst koondati, on enamikus saanud uue töö siinsamas väikestes ettevõtetes. Väikseid ettevõtteid tekib siia iga päev juurde.

Me ei ole spaade poolest Eestis ammu enam esirinnas. Miks ei ole Haapsalus kuurordimajandusse suuri investeeringuid tehtud?

Haapsalus on raske leida suurele spaale head kohta. Teiseks on spaaäri riskantne. Uus spaa läheb maksma oma 15–20 miljonit. Kui teha laenuga, siis ei tasu ära. Kui teha ise, siis on see võimalik, aga ma arvan, et investorid panevad raha pigem mujale, kus see teenib riskivabamalt. Suhtusin ka amööbi-spaa projekti ettevaatlikult. Nüüd see seisab. Aga mine tea, äkki tuleb mõni välismaa rahamees, kellele ei ole 20 miljonit suur raha.

Eks mu abikaasa proovib Fra Maret ja Laine juhid Lainet paremaks teha. Iga aasta remonditakse.

Aga kuhu suunda Haapsalu võiks ettevõtete poolest areneda?

Loodame, et serverikeskus läheks käiku. Siin võib linnavalitsus küll öelda, et on olnud investorisõbralik. Menetlesime keerulise detailplaneeringu kiiresti ära. Loodame nüüd, et hispaanlane leiab raha ja teeb selle ära.

Oleme logistiliselt väga keerulises seisus. Kui lennuväljal hakkavad suuremad lennukid lendama, jääb see ikkagi sõjaliseks objektiks. Keegi ei hakka investeerima ega tegema mingit äri seal, kui öeldakse mõnepäevase etteteatamisega, et plats tuleb puhtaks teha.

Kas Haapsalu lahe süvendamise plaan on täitsa maha maetud või on selleks lootust?

Seal käib mingi programm, aga sellega on nagu Noarootsi sillaga. See on riigi meri ja mõelda, et Haapsalu linn leiab 20 miljonit eurot ja hakkab seda tegema, on absurdne.

Kui maavalitsused kaovad vahelt ära ja omavalitsused hakkavad riigiga otse suhtlema, kui suhtlus läheb paremaks, võib-olla on ka paremad tulemused.

Palun tutvustage ennast, oma peret, oma hobisid.

Lõpetasin arstiteaduskonna 1983. aastal ja tulin tööle Kullamaale. Olin seal kaks aastat, siis sai Toomas Vilosius Läänemaa haiglas peaarstiks ja kutsus mind Haapsallu. 1993. aastal sain kogemata linnapeaks.

Abiellusin 1986. aastal. Mu abikaasa Maret oli vene keele õpetaja. Aga kui sain linnapeaks, ei saanud ma mudaravila äri enam ajada ja naine hakkas sellega tegelema.

Mul on kaks tütart. Liis on magister, õppis Pariisis ühes väikeses ülikoolis ja töötas L’Orealis Riias. Maarja lõpetas sotsioloogia Tallinna ülikoolis ja läks edasi õppima ämmaemandaks. Vahepeal jäi laulmine tal unarusse, aga nüüd käis Prantsusmaal džässilaagris ja tahab laulu edasi õppida.

Korvpall on mu hobi. Nüüd ei ole küll tükk aega mänginud, aga sügisel Sauna Cupil tulen platsile. Praegu saan füüsilise koormuse tennisest.

Teie lambakoer on linnas kuulus. Kui palju koeraga tegelemine aega võtab?

Koera nimi on Nero. Ta on juba seitse ja pool aastat vana ja liigesed on haiged, nii et villise-tuure ei saa enam nii palju teha, sest tal on raske autosse hüpata. Vahel ikka. Abikaasa Maret on hakanud aga jooksmas käima ja võtab koera kaasa.

Mis on elus tähtsam kui linnapeatöö?

Kõik asjad. Minule ei ole kõige tähtsam, et ma pean olema linnapea. Sõltub sellest, kuidas meil valimistel läheb. Kui saame palju hääli, siis on kindlasti tähtsam. Kui rahvas meid ei vali, siis ma ei pea iga hinna eest linnapea olema. Kuna Ridala ühinemine on tekitanud väga huvitavad väljakutseid, on mul nüüd see tahtmine küll.