0

Rait Maruste: Lääneranna nimi mõjub võõrkehana

Kaie Ilves

Kaie Ilves

kaie@le.ee

Endine riigikohtu esimees ja inimõiguste kohtunik Rait Maruste leiab, et senised vallajuhid otsivad põhjusi, miks midagi teha ei saa, selmet leida võimalusi, kuidas saab teha. Foto: Lemmi Kann

Varbla lähedal mereäärses talus elav endine riigikohtu esimees ja Euroopa inimõiguste kohtunik Rait Maruste on Lääneranna vallavolikogu valimistel Nelja Valla Ühisjõu valimisliidu esinumber ja volikogu esimehe kandidaat.

Kui kaua olete olnud seotud Varbla vallaga?

Ostsime siia suvekodu kümme aastat tagasi, 2007. Varem teadsin, et selline paik nagu Varbla on olemas, aga mitte rohkem. Suvekodu hakkasime otsima siis, kui hakkasime Strasbourgist ära tulema (Maruste oli seal Euroopa inimõiguste kohtunik aastail 1998–2010 – K. I.).

Natuke suur ja käestlastud oli ta, aga kõik oli olemas: maja, saun, paadikuur. Kümme aastat oleme siin mütanud, nüüd oleme päriselt siin. Ühe talve olin üksi, Liisa (rootslasest abikaasa, advokaat Elisabet Fura – K. I.) käis siis veel tööl ja oli nädalavahetustel siin. Nüüd oleme kogu aeg siin. Poolteist aastat olen olnud Varbla valda sisse kirjutatud ja minu tagasihoidlikud maksud lähevad siia, edapidi siis… (muheleb) Lääneranna valda.

Kas Lääneranna nimi ei meeldi teile?

Minule mõjub Lääneranna nimi võõrkehana. Rahulikult võiks see olla Lihula vald.

Kui kursis olete Lihula, Hanila ja Koonga valla eluga?

Koonga vallas olen koolis käinud, 5.–8. klassis, ema oli Lõpel õpetaja. Koongas elab mul õde, kellel saab aeg-ajalt külas käia, õemees Andres Hirvela oli Koongas tükk aega vallavanem, nii et seda kanti ma enam-vähem tunnen. Hanila valda tean vähem, Lihulas käime poes.

Mis on tulevase Lääneranna valla kõige suurem probleem?

Kuis saaks seda ühe lausega öelda…

Öelge mitmega.

Kui haldusjaotuse ümberkorraldusest tervikuna rääkida… Ma olin haldusreformi eksperdigrupis, kui ma veel riigikogus olin. See, mis siin meie kandis välja on tulnud, on päris mõistlik – vana piiskopiaegne Lihula ja selle ümbrus on loogiline tervik. Selles mõttes on kõik ilus, aga Lihula linn ise on natuke vana ja väsinud.

Proovikivi on kaks maakonda, Pärnumaa ja Läänemaa, kaks valda siit ja kaks sealt kuidagi ühte liita. Masinavärk tuleb kiiresti käima saada. Asjad ei tohi seisma jääda. Vallavalitsus on loobunud töötegemisest, oodatakse, tiksutakse. Lihula ja Hanila kohta ma ei tea, aga Varblas küll. Lähed poest mööda, vallamaja uksed on kinni, ühtegi inimest ei liigu.

Vallasisene transport ja sotsiaalhoolekanne tuleks kiiresti käima saada. Varblas ja Hanilas on väga palju suveinimesi. Nendega ei tegele keegi, ei küsi, mida nemad tahaksid. Seda potentsiaali tuleks ära kasutada, alustada tuleks sellest, et nad kirjutaksid end siia sisse, et maksud tuleks valda.

Kas Nelja Valla Ühisjõu nimekirja võib nimetada protestinimekirjaks Lääneranna valimisliidu vastu, sest viimases kandideerib enamik praeguse Lihula, Hanila, Koonga ja Varbla valla juhte, kes on võimul olnud aastakümneid?

Üks osa on tõesti protesti. Mina olen nii aru saanud, et tehti ühinemisleping ära ja nüüd soovivad võimul jätkata samad inimesed, kes olid ühinemise juures. Meie valimisliidu loomise mõte oli pakkuda vanadele juhtidele konkurentsi. Küllap nad on head tööd teinud, nagu nad on osanud või saanud, aga see ei tähenda, et peaks kogu elu selles ametis olema ja tasapisi edasi tiksuma. Kui õnnestub, vahetame osa inimesi välja ning toome uut ja värsket rahvast sisse. Mulle on jäänud mulje, et seni on otsitud põhjusi, miks ei saa midagi teha, sest on igasugused takistused. Vallaametnikud näevad kurja vaeva, et sulle selgeks teha, mida kõike teha ei saa, selmet leida võimalusi, kuidas saab teha.

Miks te üldse kandideerite? Teil poleks seda ju vaja.

Tõepoolest ei oleks vaja. Vahel isegi kahetsen väheke. On juba tehtud-nähtud ju küll, aga kohalikud inimesed käisid-rääkisid, tegid ettepaneku. Raske on ära öelda, kui siin elad ja tahad, et asjad ikkagi edasi läheks. Kui ma oskan midagi teha, siis ei sünni ära öelda.

Kas Varblaga olete ennast püsivalt sidunud?

Oleme siia juured alla ajanud, meil on loomad: kass ja koer, lambad ja hobused. Ei meie lähe siit kuskile. Läänemaa on mulle lapsepõlvest peale tuttav kant, tahaks, et tal hästi läheks, ta on seda väärt. Kogu see loodus ja väärikas ajalugu. See väärib tegemist ja aitamist.

Paljude arvates on Läänemaa ära lõhutud ja tükk sellest Pärnumaa külge pandud. Kuidas teie arvate?

Minu meelest on need neli valda kokku panduna üsna loogiline jaotus. Lihula on keskel, ühel pool Virtsu ja Hanila, teisel pool Kirbla. Edasi tuleb tükk tühja maad ja Haapsalu on väga kaugel tühja maa taga. Siit kandist käiakse Pärnus, tõmme on Pärnu poole. See on kogu aeg niimoodi olnud. Mina ei näe, et siin oleks vägivalda tarvitatud. Asjad on taandunud normaalsesse olekusse. Need neli valda on parasjagu nii suured, et saab midagi ette võtta ja teha. Muidugi ei tasu nii sinisilmne olla ega arvata, et neljast vaesest saab midagi suurt, aga üht-teist on võimalik teha. Kas või inimesi tööle võtta, leida üks professionaalne keskkonna- või ehitusnõunik. Ühes vallas ei ole tal küllalt tööd ega palka, aga nelja peale kokku juba on.

Uuel vallal on rohkem jõudu laenu võtta, et midagi ehitada. Nii et asjad on pigem hästi kui halvasti.

Olete ühes varasemas intervjuus Lääne Elule märkinud, et uues vallas tuleks otsida kokkuhoiukohti. Kas need on koolid?

Kui tahta noori inimesi maal hoida, siis koolidele tuleb kas või peale maksta, et väikesed lapsed ei peaks sõitma kümnete kilomeetrite taha.

Iseasi on detailid, tühjenev elukeskkond ja ülemäära suured hooned, ehitatud ajal, mil kõik oli odav, kütmine ei maksnud midagi. Näiteks Varblas on kultuurimaja, igavene kolakas. Ta on liiga suur, et teda käigus, korras ja soe hoida. Ma ei tea, kuidas sellest lahti saada, aga need on asjad, mis vajavad kriitilist läbivaatamist.

Või kas on igas vallas vaja oma hooldekodu? Võimalik, et on vaja, aga võimalik, et ei ole. Vahest teha nii, et Lihulas oleks hooldekodu neile, kes ise hakkama ei saa, ja mujale jääksid niisugused kergemad sotsiaalkodud. Kõike seda tuleb hinnata.

Lõpe kool võib-olla kahaneb algkooliks. Koongas kaht põhikooli hoida on võib-olla palju. See on puhas matemaatika: kui palju on lastega peresid, kui palju igal aastal lapsi kooli tuleb, kui palju kool maksab. Võib-olla võtame bussi, korjame Lõpe lapsed kokku ja viime Koongasse kooli.

Kas Lihula gümnaasiumi jätaksite alles?

Kindlasti, aga peaks leidma sinna kutseõppe, et ei oleks lihtsalt puhas gümnaasium, vaid ka mingisugused kutseerialad. Puhas gümnaasium oleks luksus.

Nelja Valla Ühisjõu programmis on lause: „Anname võimule sisu!” Mida see tähendab?

Praegused võimulolijad tahavad lihtsalt võimul edasi olla. Meil pole võimule saada iseenesest tähtis, mitte võim kui niisugune, vaid võim kui vahend, millega midagi teha.

Kui pääsete volikokku, kas te siis tõepoolest sinna ka lähete?

Lähen ikka, jah, loomulikult. Ei saa nii, et ei lähe.

Nelja Valla Ühisjõud võib Lääneranna valimisliitu ehk vanu olijaid lüüa vaid koos EKREga. Kas teeksite EKREga koostööd?

On selge, et üksi me vanadest olijatest jagu ei saa. EKREga koos võime saada, aga ei ole ka sugugi kindel. Riigi tasandil on EKRE-l probleemseid isiksusi ja vaateid, aga need võivad olla rohkem populistlikud hoiakud, et Kükametsa Kolla taoliste tüüpide poolehoidu võita. Riigi tasandil on see ikkagi väga häiriv ja ma mõtleks sügavalt, kas oleksin nõus nendega koostööd tegema. Kohalik elu aga ei käi ideoloogilisi liine pidi. Koostöö Lihulas oleneb sellest, mis inimesed EKRE nimekirjas on ja mis vaateid nad väljendavad. Kõige delikaatsem on Lihula ausamba küsimus. Kui nad sellega (EKRE programmis on lubadus Lihula ausammas tagasi tuua – K. I.) välja ei tule, siis mina erilist probleemi ei näe.

Aga kui tulevad?

Valitsus võttis samba maha. See otsus on siiamaani kehtiv. Kui seda ära ei muudeta, siis ei saa teda tagasi panna.

Lihulal peaaegu ei ole bussiühendust Tallinnaga. Kas see on probleem?

Puudub jah, nii üllatav kui see ka ei ole. Ma ei saa aru, kuidas niisugune olukord on tekkinud. See on puhas läbirääkimiste küsimus. Peaks ometi olema võimalik, et iga paari tunni tagant sõidaks üks buss Lihulast läbi. See võtab sõiduaega võib-olla viis minutit.

Kas kohaliku omavalitsuse käed siin lühikeseks ei jää?

Kohalik omavalitsus ei saa seda korraldada ega bussifirmasid käskida, aga ta saab läbi rääkida. Ma ei tea, kas seda on püütud teha, aga ma ei näe ühtegi põhjust, miks ei saaks seda teha kuni administratiivse võimuni välja. Maksame kas või siis viie pileti raha igas kuus, et buss tuleks Lihulast läbi.

Varbla ja Lihula bussiühendus on ju ka olematu. Asjad tuleb läbi mõelda, hommikul peab saama Lihulasse, õhtul tagasi. Ühendus peab olema.

Mis saab Lihula–Haapsalu bussiühendusest? Praegu on see väga hea. Kui see muutub kahe maakonna vaheliseks, hakkavad bussid sõitma kasumlikkusest lähtuvalt ja võib minna nagu Tallinna liinidega.

Jällegi on ju võimalik läbi rääkida, kahe peale doteerida. Poole paneb Läänemaa, teise poole Lihula. Vaatame, kui suur see dotatsioon on, teeme pooleks ja bussid käivad edasi.

See kõlab nii kerge je teostatavana, lepime kokku ja teeme ära. Kas see on ikka nii lihtne?

Ratsionaalse mõtlemise koha pealt on lihtne.

Rait Maruste

* Sündinud 1953 Pärnus.
* Lõpetanud Pärnu-Jaagupi keskkooli ja Tartu ülikooli (õigusteadus), kandidaadi kraadi kaitses Leningradi ülikoolis, end täiendanud Cambridge’i ülikoolis.
* 1977–1992 töötas Tartu ülikooli õigusteaduskonnas, hiljem olnud külalisprofessor.
* 1992–1998 riigikohtu esimees.
* 1998–2010 Eestist nimetatud kohtunik Euroopa Inimõiguste Kohtus.
* Reformierakonna liige.
* Riigikogu 12. ja 13. koosseisu liige.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz