0

Rannarootsi muuseum teeb sünnipäevaks maja soojaks

Kaire Reiljan

Kaire Reiljan

kaire@le.ee

Rannarootsi muuseumi direktor Ülo Kalm loodab, et maja ehitustööd lõpevad novembris. Foto: Arvo Tarmula

 

Rannarootsi muuseumi näitusemaja on eelmisest nädalast kinni, et need detsembris muuseumi 25. sünnipäevaks uuenenud kuues taas avada.

1990. aastate teises pooles muuseumi näitusemajaks ümber ehitatud kunagine Väedeni kõrts vajas Rannarootsi muuseumi direktori Ülo Kalmu sõnul juba ammu uuendamist. „Talviti kippus vesi külmuma, põrandad vajusid,” nimetas ta peamisi probleeme.

Neli aastat tagasi, mil muuseumi kontorihoone soojapidavaks muudeti, jäi näitusemaja sellest kõrvale, sest kuulus projekti esitamise ajal eraomandusse. Eestirootsi juurtega perekond Heymani annetuse ja Rootsi kuningafondi toel ostis Eesti riik maja endise omaniku pärijailt ära ning see kuulub nüüd õigusega muuseumile.

Nüüd alanud põhjaliku remondi ajal saab muuseumi näitusemaja uue soojustuse, välja vahetatakse uksed-aknad ja põrandad ning maja hakatakse kütma maaküttega.

Kalm ütles, et ehitajad on alustanud vundamendi soojustamist ja väliterrassi korrastamist.

Rannarootsi muuseumi näitusemaja remont maksab ühtekokku üle 111 000 euro. Raha saadi selleks kultuuriministeeriumi muuseumide reservist, ehitushanke võitis Haapsalu ehitusfirma Ehto.

Ehitustöö peaks valmis saama novembri lõpuks ja siis hakatakse üles sättima uuenenud ekspositsiooni. „Aastavahetuseks on uus näitus üleval,” lubas Kalm.

Rannavaip saab ruumi juurde

Ülo Kalm ja muuseumi peavarahoidja Anu Raagmaa kinnitasid, et põhimõttelisi muudatusi püsinäitustes ei tule.

Eestirootslaste ajalugu tutvustav 2002. aastal valminud  tikitud rannavaip läheb oma kohale tagasi. „Kuna vahesein läheb ehitusega maha, anname vaibale ilmselt rohkem ruumi,” rääkis Kalm.

Ka suure ruumi püsinäitus, mis tutvustas rannarootsi piirkondi, ajalugu ja paadiehitustraditsioone, jääb üldjoontes samaks. Eesti- ja rootsikeelsetele tekstidele lisanduvad ingliskeelsed, sest Kalmu sõnul on nende järele tekkinud üha suurem vajadus. Tekstide tõlkimisega inglise keelde on lubanud aidata Uppsala ülikooli professor Göran Hoppe.

Esimesele korrusele jääb alles neljapäevamemmede käsitööruum. „Memmed saavad nüüd soojas toas käsitööd teha,” lisas Kalm.

Teisele korrusele tuleb rändnäituste ruum. „Mida väikese kambriga teha, me veel päris kindlalt ei tea,” ütles Raagmaa.

Kalm unistab, et koos remondiga saab muuseumi ekspositsioon ka uue valgustuslahenduse. „Vanad lambid võtavad palju voolu ega ole silmale hea,” põhjendas ta vajadust uute ökonoomsete leedvalgustite järele.

Plaanid paadikuuriga

Näitusemaja remondi kõrval on Rannarootsi muuseumi töötajate mõtted juba järgmise projekti juures – sihikule on võetud muuseumi õues asuva paadikuuri ümberehitus.

Kalmu sõnul on paadikuuri projekteerimise hange lõppenud ja selle võitis Tallinna ettevõte Restor. „Järgmiseks aastaks peaks tööprojekt valmis olema,” rääkis Kalm.

Muuseumirahva kujutluses laieneb paadikuur enam kui kolm korda, mahutades ka kohviku. Teisele korrusele tuleb ajutiste näituste saal, mida saaks kasutada ka kuni sada inimest mahutava nõupidamisruumina.

Kas ja millal võiks paadikuuri ümberehituseks minna, ei osanud Kalm ennustada, sest raha selleks veel pole. Paadikuuri projekteerimist toetas enam kui 30 000 euroga rootslasest antropoloog ja filantroop Sigrid Rausing, kes õpetas 1990. aastate alguses ühe aasta Noarootsi gümnaasiumis ja kirjutas toonasest elust Noarootsis raamatu. „Kirjutasin Rausingile kevadel ja küsisin, mis ta arvab, kui meil oleks Hambergi ja Heymani maja kõrval ka Rausingi maja. Ta arvas sellest hästi ja kandis 34 000 meile üle,” rääkis Kalm.

 

 

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz