President Kersti Kaljulaid Läänemaa visiidil Oru koolis. Foto: arhiiv
Head uut kooliaastat!
Tänane päev oli täis rõõmsat taaskohtumist, aga ka uudsust ja pisukest eneseületustki.
Esimese klassi lapsed, te olite täna eriti tublid. Mõned teist ei pannud ärevust hinges üldse tähele, sest nii põnev oli. Teised natuke ikka pelgasid ka – käest lahti lasta ja minna pole alati kõige kergem. Aga homme on juba julgem ja nii algab teie teekond tulevikku. Sellisesse tulevikku, mida te kõik koos ehitama hakkate siis, kui koolid käidud.
Kindlasti on tänaste kooliminejate hulgas ka neid, kellele suvevaheaja lõpp eriti kurb uudis tundus, sest varasemad õppeaastad pole kuigi kergelt kulgenud. Teate, ma hoian teile pöialt, et tänavu läheks kõik hästi. Kui tundub, et kisub kiiva, siis paluge abi! Seda on raske teha, aga tegelikult tahab iga kooli iga õpetaja, et lastel oleks kõik hästi.
Ja palun ka kõiki teisi lapsi – kui teile tundub, et kellelgi on raske, pakkuge abi ja otsige abi. Ei saa olla ükskõik, kui mõni klassikaaslane hakkab jääma maha, ükskõik mis põhjusel. Mida rohkem on neid, kes on saanud hea hariduse, seda tugevam on ühiskond siis, kui teist on saanud suured inimesed. Tugevamas ühiskonnas on kõigil koos toredam elu. Ärge unustage seda ja ärge minge märkamata mööda kiusamisest, ärge jätke kaaslast abita õpiraskuste korral. Teie abi, see on mõistmine ja osavõtlikkus. Küll ülejäänu eest hoolitsevad juba õpetajad.
Üks üheksandik me põhikooli lastest alustab aastat, mille jooksul tuleb oma tulevikuplaanides esimest korda elus tõsine selgus luua. Kui veel täpselt ei tea – ja ilmselt 9. klassi lõpus ei peagi teadma – mis tulevik toob, tasub hoida lahti hästi palju uksi. Paljud huvitavad erialad eeldavad head reaalainete tundmist ning ka humanitaarklassi valides ei maksa edaspidi siiski teha panust lihtsa matemaatika riigieksamile. Millegipärast on humanitaarteadmiste lünki hilisemas heas lihtsam täita kui reaalteadmiste lünki. Ärge laske neil tekkida!
Üks kolmandik gümnasiste peab langetama kevadel tuleviku suhtes juba oluliselt täpsemad otsused. Erialavalik on tähtis samm, kuid võib-olla teeb valiku isegi lihtsamaks teadmine, et järgmisel sügisel ülikoolis algav viieaastane stuudium või kutseharidusele pühendatavad aastad on vaid haridustee esimese kolmandiku lõpp. Niisugust haridust, millega üks hakkaja 19-aastane järgmised 60-70 aastat tööturul hakkama võiks saada, ei ole täna kindlasti olemas.
Aga igasugune edenemine vajab kindlat vundamenti, seda esimest erialadiplomit. Soovin teile õigeid valikuid!
