Analüüs kinnitas Noarootsi silla võimalikkust

Noarootsi sild on tehniliselt teostatav ja ühendustee tasuks ehitada Uuemõisast üle Roograhu laidude Tahu külani, tõdeti eelmisel nädalal Lääne maavalitsuses esitletud Noarootsi silla tehnilise teostatavuse analüüsis.

„Tegemist ei ole mitte ehitusprojekti, vaid esmase eskiisiga,” selgitas Lääne maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja asetäitja Grete Kindel. „Sellele järgnevad mõjude analüüsid ja kui need näitavad, et silda on võimalik teha, siis tuleb majandusliku tasuvuse analüüs.”

Analüüsi tegi osaühingu Skepast&Puhkim vaneminsener Urmas Konsap, kes selgitas, et tegemist ei ole mitte tasuvusanalüüsiga, vaid sellisega, mis hindab ehituslikust vaatepunktist erinevaid alternatiive. Neist osutus parimaks variant, mis kulges Uuemõisast Roograhu laidude Noarootsi poolsaarele Tahu külani.

Sild on võimalik

Urmas Konsapi sõnul oleksid kasusaajad eelkõige Haapsalu linnastu ning Noarootsi ja Nõva elanikud. Võidaksid need Noarootsi 50 inimest, kes käivad iga päev Haapsalus tööl. „Noarootsis on ka mõned ettevõtted, kes on huvitatud otsemast ja kiiremast ühendusest,” ütles Konsap ja lisas, et jutt käib Noarootsi koolist ja gümnaasiumist ning populaarseist suvituskohtadest Roostal, Tuksis ja Perakülas.

„Kui arvestada Dirhami merepargiga, siis täitub optimistlik prognoos ja silla liiklus jääb tuhande auto kanti ööpäevas,” tõdes Konsap. Liiklusprognooside põhjal tuleb ehitada 4. kategooria maantee. Silla sõiduraja laius oleks 3 meetrit ja teekatte laius 8 meetrit.

Trassi valiku kohta selgitas Konsap, et tee Haapsalust otse Noarootsi jätsid nad välja, sest see variant on ilmselgelt kõige kallim, tehniliselt kõige keerulisem ja liikluskeskkonna seisukohast ei ole põhjendatud suuremat liiklust Haapsalu linna tuua, millega kaasneks lisamüra ja keskkonnasaast. Keskkonna seisukohast lähtudes jäid kõrvale trassi sihtkaitsevööndisse jäävad variandid.

„Olemegi käsitlenud esimest varianti. See on ka majanduslikult kõige põhjendatum, sest sellega väheneks tee pikkus 23,2 kilomeetri võrra,” selgitas Konsap.

Ka varem, 1938. aastal oldi kindel, et Uuemõisast üle laidude variant on kõige mõistlikum. „On ka,” nentis Konsap ja lisas, et teistele alternatiividele poleks edaspidi mõtet aega raisata ega neid kaaluda.

Valitud trassi pikkus oleks Tallinna maanteelt Tahu teele 4,8 km, kokku oleks trassi pikkus 8,8 km Pürksini. „Kui praegu räägime 33 kilomeetrist, siis see oleks märgatav sääst nii ajaliselt kui ka rahaliselt,” lausus Konsap. „Dirhamist läbi Pürksi Haapsallu oleks 8 kilomeetrit lühem tee, Pürksist Tallinna oleks otseühenduse kaudu 4 kilomeetrit lühem sõit.”

Silla konstruktsiooni puhul arvestasid analüüsi koostajad sellega, et seda oleks võimalikult lihtne ehitada. „Ka geoloogilised tingimused on ehituseks suhteliselt soodsad – paas asub 5–6 meetri sügavusel, see annab väga head eeldused silla sammaste rajamiseks,” ütles Konsap.

„Meie põhijäreldus on, et tehniliselt on otsetee rajamine teostatav ja sillaehitus Tagalahel ei ole keeruline protsess,” võttis Urmas Konsap teema kokku. „Ta on tähtis kogu piirkonnale, aga selle hinnangu annab tulevikus sotsiaal-majanduslik analüüs.”

Sukles kahtleb silla mõistlikkuses

Haapsalu linnapea Urmas Sukles jäi plaani suhtes skeptiliseks ja leidis, et riigi huvi kulutada 14 miljonit eurot 300 inimesega Pürksi paremaks ühendamiseks Haapsaluga on nullilähedane. Suklese põhimure oli, miks näha vaeva asjaga, mille tarbeks riik kunagi raha ei anna.

„Kahjuks või õnneks otsustavad Eestis suuri investeeringuid valitsus ja riigikogu,” nentis Sukles. „Esmalt tuleks see [sillaehituse] plaan saada kas või väikese varbaga riikliku inveteeringuteplaani ukse vahele, aga see võimalus on ka kaduvväike, sest Eesti vabariigis on vaja teha väga palju riiklikult tähtsaid investeeringuid .”

Suklese sõnul on Noatootsi ühendustee kahjuks kohaliku tähtsusega. „Selline on paraku reaalsus, tahame seda tunnistada või ei taha. Aga unistamast ei keela meid ju keegi,” kommenteeris Sukles.

Noarootsi ühendustee

Hinnanguline maksumus oleks kokku 14,4 miljonit eurot, millest sild maksaks 6,9 miljonit, uus tee Tallinna maanteelt Tahu teeni 5,5 miljonit ja Pürksi–Tahu tee rekonstrueerimine ligi 2 miljonit eurot.

Haapsalu ja Pürksi vaheline ühendustee lüheneks praeguselt 33 kilomeetrilt 9,8 kilomeetrini. Ühenduse pikkus ühest lahekaldast teise oleks 1800 meetrit, millest jääks vee kohale vaid 320 meetrit. Rajada tuleks kaks silda ja laidude vahele truup.

Uuring läks maksma umbes 10 000 eurot. Järgmine samm peaks olema keskkonnamõjude hindamine, mis maksaks juba umbes 30 000 eurot.

Sillaprojekti eestvedaja on Noarootsi vallavalitsus.

Vt ka: Noarootsi_sild_2604

"Noarootsi ühendustee rajamine maksaks 15 miljonit eurot"

"Juhtkiri: suur asi väikese raha eest"