Kullamaal istutati reformatsiooni aastapäevaks õunapuu

Kullamaal tähistati neljapäeval 500 aasta möödumist reformatsioonist õunapuu istutamise, kivi avamise ja väikese kultuurikonverentsiga.

"Kui ka teaksid, et homme saabub maailma lõpp, istutaksin täna veel õunapuu," on öelnud reformatsiooni isa Martin Luther. Sama tekstiga kiri avati eile Kullamaa keskel, Tobiase pargis. Kivi teisel küljel seisab kiri: "See õunapuu on istutatud 22. juunil 2017 reformatsiooni aastapäeva puhul Kullamaa rahva poolt." Õunapuu, millest kivil räägitakse kasvab nüüd sealsamas Tobiase pargis kivi kõrval. 

"Tänane päev pole tagasivaade minevikku, vaid, vaade tulevikku, sest see istutatud õunapuu näitab meie lootust tulevikku," ütles Eesti Piibliseltsi peasekretär Jaan Bärenson.

Ka piiskop Tiit Salumäe kinnitas, et õunapuu sümboliseerib lootust ja Lutheri mõte siduda lootus õunapuuga viib meid tagasi paradiisiaeda. Ta meenutas Vana Testamenti, kus õuna võtmine paradiisiaias kasvanud õunapuult viis Aadama ja Eva paradiisist lahkumiseni. "Pärast seda on inimkonnal olnud pikk rännak tagasi paradiisi. Kuid õunapuu pole patulangemise, vaid lootuse sümbol," rääkis Salumäe.

Kullamaa vallavanem Jüri Ott tuletas kokkutulnutele meelde reformatsiooni mõju meie kultuurile. "Ilma selleta poleks meil omariiklust, haridust ega keelt," ütles ta.  

"Tulge aga tulge lähemale, ega seda õunapuud istuta ainult tähtsad inimesed, vaid meie kõik," kutsus Ott Tobiase parki kogunenud inimesi õunapuuistutamises kaasa lööma. Iga soovija sai panna oma labidatäie mulda õunapuujuurtele.

Tiit Salumäe tuletas meelde, et istutamisest isegi olulisem on kastmine ja pani Jüri Otile südamele, et õunapuu kastmine ei ununeks ära ka siis kui haldusreformiga piirid muutuvad. 

Et luterluse mõju meie kultuurile on suur ja sageli me isegi mõtle, kust mingi meile nii omane asi alguse on saanud, selgus Kullamaa rahvamajas peetud kultuurikonverentsil. 

Tiit Salumäe rääkis seal Martin Lutheri ja muusika seostest. "Lutheri mõju muusikas oli isegi suurem kui tema teoloogias. Ta pani rahva laulma," sõnas Salumäe. Ta lisas, et just kirikus, kuhu luterluse kaudu jõudis emakeelne laul, õppisid inimesed koos laulma ja see lõi omakorda eeldused kooride ja laulupidude sünniks.

Jaan Bärenson rääkis oma ettekandes piibli tõlkimisest rahvakeelde, tuues selle kohta näiteid eri Euroopa rahvaste hulgast.  

Kultuurikonverentsi lõpets Jaak Ellingu filmi "Kullamaa ajapeeglis" esilinastus. Elling ütles poole tunni pikkust filmi sisse juhatades, et tegemist pole mitte niivõrd autorifilmiga kui hea meenutusega aegade tagant. "Kuigi Kullamaa vääriks ka seda,et teha üks põhjalikum filmi," lisas ta.

Film on kokku pandud arhiivikaadritest, mis näitavad Kullamaa elu alates nõukogude ajast kuni taasiseseisvumise esimeste kümnenditeni. Suur osa filmis kasutatud materjalist on üles võtnud Läänemaa kunagine filmimees Rein Hanson, kuid leidub ka Mark Soosaare, Juhan Aare ja teiste filmitut. Ellingu sõnul vaatas ta filmi tarbeks läbi 23 tundi arhiivikaadreid, 

Kohalikel oli aga filmi vaadates mõnusat äratundmisrõõmu, sest filmilinalt vaatasid vastu tuttavad näod, ainult et mõnikümmend aastat nooremana. Pärast linastust saalist välja jalutades arutati veel elavalt selle üle, kes keda ära tundis. 

Kullamaa valla kultuuri- ja kirikuelu tutvustav päev oli osa Kullamaa valla sünnipäevanädalast, mil igal päeval keskendutakse ühele teemale.

Fotod Arvo Tarmula