Tiiu Heldema ja Aivar Viidik rääkisid läänlastele, kuidas "Hiiu luule raamat" kaante vahele sai. Foto: Arvo Tarmula
Läänemaalt pärit, Kärdlas elava eesti keele õpetaja Tiiu Heldema kokku pandud raamat Hiiumaast inspireeritud luuletustega on ühtaegu nostalgilis-romantiline ja ka tahe tükk ühe ilusa Eestimaa saare elust.
Et Hiiumaa ja Läänemaa vahel valitsevad tihedad sidemed ja mitte ainult praamiliikluse tõttu, oli igati loogiline, et „Hiiu luule raamatu” koostaja Tiiu Heldema ja kirjastaja Aivar Viidik seda Haapsalus tutvustamas käisid. Haapsalu raamatukokku oli neid kuulama-vaatama tulnud mitukümmend inimest, kelle hulgast paljudel on Hiiumaaga lähemat sorti suhted. Oli nende sekka üks isehakanud hiidlanegi sattunud.
Viidik kuulutas alustuseks rõõmsalt, et ei ole see midagi üks tavaline raamatuesitlus, vaid hoopis osa hiidlaste maailmavallutusprogrammist. Aastakümneid mitmes suures meediaväljaandes leiba teeninud Viidiku enda juured on mitmendat põlve Hiiumaas kinni. Nagu ta aga tunnistas, on nende suguvõsa ikka ka Läänemaa poole kaldus, sest naised tuuakse endile kõik Läänemaalt, kaasa arvatud tema enda oma.
Tiiu Heldema on sünnilt läänlane, kes elab juba ammu Hiiumaal, on Kärdla põhikoolis ja Hiiumaa gümnaasiumis emakeele ja kirjanduse õpetaja ning rõhutab siiani oma Läänemaist päritolu.
Hiiumaa ja Läänemaa sidemetelt veeres jutt omasoodu raamatu juurde. Heldema ja Viidik jutustasid kordamööda lugusid sellest, miks ja kuidas see raamat kahe ja poole aasta jooksul kaante vahele sai. Duot kuulates sai üsna ruttu selgeks, et tiitel „kirjastaja” Viidiku nime juures tähendab hoopis midagi enamat kui vaid korralduslikku tegevust raamatu ilmumiseks. Täpselt nagu Heldemagi, teab ta raamatusse valitud autoritest peaaegu kõike ja lugusid tuli kordamööda kahest torust sellise hooga, et jaguks kas või hommikuni.
Kui publiku seast kostis küsimus, mis „Hiiu luule raamatu” tegemisel see kõikse huvitavam ja meeldejäävam seik oli, kostab Heldema, et ei ole sellist ühte seika, aga kõige väärtuslikum ja huvitavam oli tema meelest suhtlemine kõikide nende inimestega, kelle luuletused raamatusse kokku on kogutud. Seda osa raamatu tegemisest nimetas Heldema hindamatuks.
Raamatusse on kogutud 56 autori mitmest sajandist pärit loomingut. Valiku tegemisel oli kriteeriumiks, et luuletused peavad rääkima Hiiumaast või hiidlastest, aga ei pea olema kindlasti hiidlase kirjutatud. Heldemale üllatuseks tuli ette sedagi, et ta mõne hiidlase sulest kuidagi ühtegi kodusaarest loodud luuletust ei suutnud leida. Küll selgus mitme autori puhul, et piisas vaid oma jalg kord Hiiumaale tõsta, kui mulje sai kohe nii võimas, et tuli luulevormi valada.
Iga luuletuse juures on raamatus lehekülje jagu autori elulugu, seega on „Hiiu luule raamat” ka omamoodi põnev ajalooraamat.
Selle ülevaate lõpetuseks üks üllatav tõik.
Kes meist ei teaks legendaarse rokikuninga Gunnar Grapsi üht kuulsamat hitti „Tühjad pihud”. Vaevalt on aga laialt teada, et teksti autor on eelmise sajandi keskpaiga populaarne autor Helgi Muller, Rudolf Rimmeli ja Aleksander Suumani kaasaegne. Ja Helgi Muller on nüüd ka „Hiiu luule raamatusse” pandud.
„Hiiu luule raamat”
256 lehekülge, 56 autorit
Autorid on esitatud tähestikulises järjekorras, igaühe loomingut esindab 1–4 luuletust.
Raamatus on hulgaliselt originaalillustratsioone, mille autor on Eesti Draamateatri hiidlasest peakunstnik Riina Degtjarenko.
MTÜ-l Hiiu Öko on varem ilmunud „Hiiu sõnaraamat”, „Hiiu keele raamand”, „Hiidlase vähene naljaraamand” ja Elmar Vrageri hiiu murdekeelsete luuletuste kogu „Ma tule kuju”.
Hea töö! Aivari ema oli mu hea töökolleeg ja tõesti Läänemaal ta lapsepõlvekodu Noarootsi kandis. Muidugi kritiseerijaid ka, aga minu arust ilus raamat valmis saanud.:)