12

Galerii: prügimagnet Pullapää – metsade prügistamine kasvab mühinal

Lemmi Kann

Lemmi Kann

lemmi.kann@le.ee

Ridala vald kulutab igal aastal tuhandeid eurosid maksumaksja raha, et vastutustundetute inimeste järelt koristada, kuid ei jõua nendega sammu pidada.

Ainuüksi Pullapääle on prügi viidud nii palju, et selle äravedu läheks maksma vähemalt terve Ridala valla prügieelarve, mis on tänavu 10 000 eurot. Ridala võitleb juba aastaid vastutustundetute ja ignorantsete inimestega, kes sõidutavad oma prügi metsa, mida vald maksumaksja raha eest ja vabatahtlike abiga igal aastal koristab. Tulutult.

Eelmisel nädalavahetusel sai Eesti teisest otsast Ridala valda Nõmme külla puhkust veetma sõitnud Sigrit Randoja pere šoki osaliseks, kui Pullapää panka otsima läinud pere komistas prügilademete otsa. „Sellist pilti pole minu silmad varem kohanud. Pangale me kahjuks ei jõudnudki, igasugune matkahuvi kadus,” rääkis Randoja Lääne Elule.

Randoja avaldas prügipildid sotsiaalmeedias, et asjale avalikkuse tähelepanu pöörata. „Loodus ei ole meie oma, me laename seda oma lastelt. Kahju, et leidub täiskasvanuid, kes endale oma tegudest aru ei anna,” ütles Randoja.

Iidne prügimure

Facebooki Ridala valla ning Haapsalu ja Läänemaa gruppi postitatud fotod tõstsid aastakümnete probleemi taas kohalike elanike meeltesse. Linnamäe mees Renek Loorens postitas omakorda foto kümnest kasutatud taimeõliga kanistrist, mis oli poetatud Valgevälja metsa ja pärinevad ilmselt mõnest toitlustusasutusest.

Keskkonnainspektsiooni Läänemaa büroo juht Tõnis Ulm hindas, et metsaaluste prahistamine on viimase paari aastaga populaarsemaks muutunud. „Nii palju jama igasuguste jäätmetega nagu praegu ei ole meil maakonnas hulk aega olnud. Metsad on täis külmkappe, televiisoreid, autorehve ja mööblit. Milleks?! Neid võetakse ju jäätmejaamas tasuta vastu. Ometi pööravad nad oma autonina miskipärast kuhugi metsa, selle asemel et sõita jäätmejaama,” rääkis Ulm.

Paraku on Pullapää vaid osa Ridala valla prügimurest. Vallavanem Helen Rammu sõnul on vallas kohti, kuhu inimesed oma jäätmeid maha poetavad, paarikümne ringis.

Ridala abivallavanem Ailar Ladva ütles, et esmaspäeva hommikul oli Pullapää illegaalsete prügimägede teema vallavalitsuses taas jutuks – probleem kestab juba aastaid, lõppu aga ei paista.

2008. aastal kaardistati „Teeme Ära“ talgupäeva käigus ära kõik kohad Ridala vallas, kuhu inimesed oma prügi maha poetamas käisid ja tehti metsaalused-teeääred puhtaks. Paraku ainult korraks. Rammu rääkis, et ka sel aastal möödus „Teeme Ära“ talgupäev paljudes Ridala valla paikades inimeste järelt koristades selle asemel, et oleks saanud midagi uut luua. Pärast talguid hakatakse aga jälle uut prügi asemele tooma ja siis peab selle koristamisega tegelema juba vald oma kulu ja kirjadega.

Pullapääd aitavad puhtana hoida Poka Kaubandus ja Helland Baltic, vana nimega Hapval, kes oma ettevõtte ümbrusest regulaarselt teiste jäetud prügis koristavad, et oma mainet puhtana hoida.

Rammu ütles, et mõnest prügimäest on ka lahti saadud. Vald on osadesse kohtadesse pannud märgid, mis keelavad prügi maha panekut. „Herjava tee ääres see aitas, kui inimene näeb sildilt, mitu ühikut trahvi ta oma teo eest võib saada. Vähemalt sinna siis enam ei panda,“ selgitas ta.

Artikli autor sõitis kolmapäeva hommikul koos Ladvaga Pullapää peamised prügiladestuskohad läbi. Pilt on masendav. Metsateede äärde ja endiste lagunenud militaarehitiste juurde on kokku veetud kõike, mida vaid ette võib kujutada. Eriti hakkas silma arvutikuvarite ja autoosade rohkus. Ei saa olla kahtlustki, et ühelgi eraisikul sellist arsenali vanu arvutiseadmeid korraga kodus pole. Autoosadest aga saanuks suure tõenäosusega paar autot kokku panna.

Peale selle tööstuslikes kogustes ehitusprahti, suur kuhi tekstiilijäätmeid, mis on kindlasti pärit mõnest ettevõttest, ja hunnik juppideks lõigatud punast kaabliisolatsioonitoru, mis saab olla vaid mõnelt suurelt objektilt. Samuti leidub suurtes kogustes olmejäätmeid, alates lasteriietest ja lõpetades ihuhooldustarvetega.
Kõige kurioossem on aga vahest jäätmejaama ümbruses toimuv: igaks kevadeks on jaamataguse tee ääred jäätmetest palistatud, kuigi suure osa sellest saaks anda tasuta jäätmejaama.

Tabamatud prügistajad

Prügi sees on vahel „visiitkaart” – näiteks dokument inimese nime ja kontaktandmetega. Sel juhul kutsub vald keskkonnainspektori. Keskkonnainspektsiooni Läänemaa büroo juhataja Tõnis Ulm nentis, et enamasti on prügitoojat võimatu leida.
„Meil on päris mitu sellist juhtumit, aga sellest pole kasu, kui tunnistajaid pole, sest seaduse järgi peame tõendama, et just see konkreetne inimene teo toime pani,” selgitas Ulm.

Mõnel korral on inspektsioon ise, politsei või siis aktiivsed kodanikud peale sattunud, kui keegi parasjagu on jäätmetest vabaneda üritanud. Aastas saadakse Ulmi sõnul kätte neli-viis pahategijat.
„Me laseme tal kindlasti oma prügi ära koristada. Vastavalt sellele, kuidas inimene reageerib, ja prügi kogusele saab ta ka trahvi. Tavaliselt on see 200–300 eurot. Kui keegi veoautoga prügi metsa viib, võib trahv olla kuni 1200 eurot,” selgitas Ulm.

Mis aga Ulmi murelikuks teeb, on see, et prahistamine on viimase paari aastaga järjest populaarsem. „Nii palju jama igasuguste jäätmetega nagu praegu ei ole meil maakonnas hulk aega olnud. Metsad on täis külmkappe, televiisoreid, autorehve ja mööblit. Milleks?! Neid võetakse ju tasuta jäätmejaamas vastu. Ometi nad miskipärast pööravad oma autonina kuhugi metsa, selle asemel et sõita jäätmejaama,” rääkis Ulm.

Ulm ei usu, et inimeste harjumused lähiajal muutuvad. „Ilmselt tuleb teha aina rohkem selgitustööd ja võib-olla siis noorem, pealekasvav põlvkond mõtleb juba teistmoodi ega vii enam prügi metsa alla,” nentis Ulm.

 

 

 

 

Fotod on tehtud Pullapää nendes kohtades, kuhu kõige rohkem prügi viiakse, kuid neid on veel.
Fotod: Lemmi Kann

Pullapää prügi Foto Lemmi Kann01 Pullapää prügi Foto Lemmi Kann02 Pullapää prügi Foto Lemmi Kann03 Pullapää prügi Foto Lemmi Kann04 Pullapää prügi Foto Lemmi Kann05 Pullapää prügi Foto Lemmi Kann06 Pullapää prügi Foto Lemmi Kann07 Pullapää prügi Foto Lemmi Kann08 Pullapää prügi Foto Lemmi Kann09 Pullapää prügi Foto Lemmi Kann10 Pullapää prügi Foto Lemmi Kann11 Pullapää prügi Foto Lemmi Kann12 Pullapää prügi Foto Lemmi Kann13 Pullapää prügi Foto Lemmi Kann14 Pullapää prügi Foto Lemmi Kann15 Pullapää prügi Foto Lemmi Kann16 Pullapää prügi Foto Lemmi Kann17 Pullapää prügi Foto Lemmi Kann18 Pullapää prügi Foto Lemmi Kann19 Pullapää prügi Foto Lemmi Kann20 Pullapää prügi Foto Lemmi Kann21 Pullapää prügi Foto Lemmi Kann22 Pullapää prügi Foto Lemmi Kann23 Pullapää prügi Foto Lemmi Kann24 Pullapää prügi Foto Lemmi Kann25 Pullapää prügi Foto Lemmi Kann26 Pullapää prügi Foto Lemmi Kann27 Pullapää prügi Foto Lemmi Kann28 Pullapää prügi Foto Lemmi Kann29 Pullapää prügi Foto Lemmi Kann30 Pullapää prügi Foto Lemmi Kann31 Pullapää prügi Foto Lemmi Kann32 Pullapää prügi Foto Lemmi Kann33 Pullapää prügi Foto Lemmi Kann34 Pullapää prügi Foto Lemmi Kann35 Pullapää prügi Foto Lemmi Kann36 Pullapää prügi Foto Lemmi Kann37 Pullapää prügi Foto Lemmi Kann38 Pullapää prügi Foto Lemmi Kann39 Pullapää prügi Foto Lemmi Kann40 Pullapää prügi Foto Lemmi Kann41 Pullapää prügi Foto Lemmi Kann42 Pullapää prügi Foto Lemmi Kann44 Pullapää prügi Foto Lemmi Kann45 Pullapää prügi Foto Lemmi Kann46 Pullapää prügi Foto Lemmi Kann47

 

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Enrikole
Enrikole

Eestlased saab alati asendada.

Enriko
Enriko

Prügistumisel on konkreetne põhjus. Eriti peaksid seda teadma kätt ühiskonna pulsil hoidvad ning pulsi timmimise eest palka saavad ametnikud. Kahjuks kontoris istuvad, regulaarselt palka saavad, regulaarselt infovooge jälgivaid ja kõiki teenuseid raha eest tellida jaksavad ametlikud ei samastu naljalt nendega, keda nad valitsevad. Seepärast, kui korraldate järgmise reidi Pullapääle, kutsuge kaasa tavakodanikke, kes aitavad selgitada prügistumise tegelikku tausta. Seda teades on kergem leida seadusehoobasid olukorra muutmiseks. Ainult ühe asja eest tahaks hoiatada: hirmuvalitsusega te enam eestlast ei valitse. Alamad peavad tajuma, et seadus on ka mõistlik, arusaadav ja meeldejääv.

Nimi
Nimi

Ridala vald võiks parem selle 10 000 maksta Jaatmejaamale ja inimesed saaks tasuta prügi sinna viia.
See kindlasti kokkuvottes odavam,kui metsaaluseid puhastada

nehh
nehh

Eestis saaks prügimajanduse korda järgmise skeemiga:
– kogu müüdavale kaubale lisatakse jäätmekäitlusmaks
– olmeprügivedu ning suuremõõdulise- ja ehitusprahi vastuvõtt korraldatakse laekunud maksu eest ning on kõigile TASUTA
– et motiveerida inimesi jäätmeid sorteerima makstakse sorteeritud jäätmete eest väikest tasu ehk korralik inimene saab osa jäätmekäitlusmaksust tagasi
– kehtestada keskkonna reostamise eest veelgi kopsakamad trahvid
Tulemus: ühiskonnale jääb kogu prügikäitluskulu sisuliselt samaks ning mitte keegi ei riski/ei viitsi oma sodi metsa alla vedada. Loodus puhas ja kõik rahul.
Skeem on kasutusel mitmetes riikides. Miks seda meil pole rakendatud?

maalt
maalt

Selliselt käituvad ainult ebanormaalsed inimesed.

.
.

See loodus on seal muidu ju imeilus. Kahju.

naine
naine

inimestel on kujunenud arvamus,et enamasti inspektorid ainult kontrollivad ja trahvivad.Seda arvamust ja ehk ka tegelikkust tuleks ühiskonnas muuta.Inspektorid,ametnikud, tulge inimeste juurde ja rääkige nendega.Mitte kord, vaid pidevalt.Selgitage,olge nö pildil.Mitte nagu karistajad.Paljud ei jaga infot,mõned ei tea, kust otsida jne jne.tehke koostööd lasteaedadega,koolidega.See on pikk töö,kuid kindlasti tulemuslik,kui seda pidevalt teha.

arvamus on
arvamus on

selline, et süsteem töötab vale pidi, omal ajal käisid agitaatorid majast, koolist kooli jne, ja rääkisid kui kena on kommunismis elada, vot prügifirma tahab rahva arvelt kommunismis elada

juss
juss

Praegusel tehnika ajastul pole mingi probleem videovalve üles panna ja teha mõned näidispoomised! Metsa äärde silt “Videovalve” ka loomulikult! Loll eestlane ei saa ju muidu aru!

n
n

Paralepa ja Valgevälja metsaalused EV 100-ks korda!!! Vald kampaania eestvedajaks!!! Lisaks teha korjandusi ning finaaliks üks Teeme Ära üritus.Tegelikult tuleks ka “popsikud” kes toimetulekutoetuse õlle peale kulutavad tööle rakendada.

kummeljung
kummeljung

niikaua, kui te poete prügifirmade ees ja aitate kaasa neil tasuta saadud prügi rahaks teha jääb olukord samaks, kohe kui prügiäraandja hakkab selle eest õiglast tasu saama leidub tuhandeid gunnareid, kes hakkavad hoolitsema, et prügi kuskil ei vedeleks; seniks aga nutke edasi

Georg
Georg

Kas see on Sul mingi õigustus, miks võib viia oma prügi loodusesse?
Tõesti tahaks aru saada nende inimeste mõttemaailmast, kes viivad on prügi loodusesse. Teeääres vedelevad mõned prügikotid, umbes nagu oleks sõidu pealt auto aknast välja visatud.
Mingid süümekad ikka on?

wpDiscuz