2

Algab võidujooks Läänemaa merele

Kaie Ilves

Kaie Ilves

kaie@le.ee

Rohuküla rand

Rohuküla. Arhiiv

Tõenäoliselt algatab valitsus tänavu Läänemaa merealade planeeringu. Praegu on kõigil läänlastel, kes siinselt merelt midagi tahavad, õige aeg oma soovid esitada.

Mõne aasta eest peeti Nõval tuliseid rahvakoosolekuid veealuse Neugrundi meteoriidikraatri pärast. Ühele ja samale kohale taheti meretuuleparki, õhutõrjepolügooni ja looduskaitseala ning kohalikud elanikud olid kõige selle vastu. Kuival maal otsustab neis oludes planeering, merel aga siiani planeeringut ei ole. Peagi on.

„Läänemaa merealade planeeringu viib ellu rahandusministeerium. Kuna me ülesanne on esindada oma maakonna huve, kogub Lääne maavalitsus kokku siinsete inimeste ja huvirühmade merega seotud soovid,” ütles Lääne maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja asetäitja Grete Kindel.

„Praegu on hetk, mil iga inimene saab välja öelda, mis tal öelda on. Kõigi soovid kindlasti ei täitu, aga on selge, et kui praegu vait olla, siis hiljem on hoo sisse saanud protsessi hoopis raskem panna suunda muutma,” sõnas maavalitsuse pressiesindaja Liivi Ollino.

Jääteest laevavrakkideni

Merealade planeering puudutab peaaegu kõiki eluvaldkondi: ligipääs merele, sadamad, liiklus merel, puhke- ja mereturism, kalandus, päästevõimekus, elektrienergiaga varustatus, taastuvad energiaressursid, loodusväärtuste kaitse, mudavarud, riigikaitse jms. Ka jäätee on planeeringu osa.

„Jäätee puudutab näiteks maaomanikke, kelle maal on teeots. Üks haapsallane on päris hädas, ta ei olnud vastu, kui jäätee ots tema maale pandi, aga inimesed käivad ju ka sulaga massiliselt proovimas jääteele pääseda ja pärast on tema maa paras sea songermaa,” tõi Kindel näite.

Haapsalu lahel ristub terve hulk vastandlikke huve. Ravimuda kasutajad, looduskaitsjad, turismiettevõtted. Haapsalu tahab süvendada, Noarootsi tahab silda. Merealade alla läheb ka roostik, mille vastu on majanduslik huvi roolõikajail. „Alguses ei tule inimene võib-olla selle pealegi, et tal on merega seoses oma huvid,” ütles Kindel.

Möödunud aasta lõpul korraldas maavalitsus merealade planeeringut tutvustava soojendusseminari ja juba sealt tuli välja mitu teemat, mille peale polnud planeerijad ise tulnud. Näiteks võiks planeeringuga võtta kaitse alla laevavrakke, mis huvitavad sukeldumisturiste.

Pärast seminari võttis maavalitsusega ühendust ka esimene rannakalur. „Kalapüügikohtadega arvestamine on selle planeeringu teema küll,” ütles Kindel.

Miks peaks see mind huvitama, kui ma merel ei käi?

Merel toimuvaga on meil kokkupuudet tegelikult rohkem, kui esialgu pähe tuleb. „Näiteks olete harjunud puhkama perega mere ääres, elate nädal aega telkides ja naudite rannamõnusid. Paraku on kaitseministeerium plaaninud just sellesse piirkonda mereharjutusala ja sellega kaasneb müra,” ütles Ollino.

Või on inimesel mereäärne krunt, millele ta tahab kunagi ehitada oma kodu. Rand on aga sobilik jetispordiks ja kogub harrastajate hulgas populaarsust.

Või soovitakse rannikumerre rajada tuulikupark, mis rikub vaadet. „Säärane vastuolu kerkis esile näiteks Hiiumaa merealade planeeringu puhul, kus planeeritav tuulikupark mõjus hiidlastele visuaalse reostusena,” ütles Ollino.

Kindel lisas, et meretuulepargi kavandajad ja hiidlased leppisidki kokku, et Apollo madalikule rajatava tuulepargi omanikud hakkavad maksma rannaäärsele kogukonnale kompensatsiooni. „See tuulepark hakkab paistma ka Vormsi ja kompensatsiooni õigus laieneb ka osale Vormsist,” sõnas ta.

Planeering võtab aastaid

Merealade planeerimise kohustuse on pannud Eestile Euroopa Liit. Planeeringu algatab valitsus eeldatavasti tänavu. Protsessi juhib rahandusministeeriumi planeeringute osakond.

Merealade pilootplaneering on koostatud juba Pärnu- ja Hiiumaal, kus see võttis mitu aastat.

Planeeringu osa on ka teadusuuringud.

Lääne maavalitsus korraldas huvilistele juba eelmise aasta lõpus merealade planeeringu seminari. Mais on seminar neljas Läänemaa paigas.

„Meie huvi on, et juba võimalikult varajases faasis saaksime koondada huvirühmade ideid ja mõtteid. Nii on kergem näha ette võimalikke huvide konflikte ja saavutada planeering, mis vastab kõigi ootustele,” ütles Ollino.

Infopäevad tulevad mais

Esimene Lääne maakonna infopäev oli eile, 13. mail Vormsis.

15. mail on kokkusaamine Pivarootsis (Hanila ja Lihula vald), 16. mail Pürksis (Noarootsi, Lääne-Nigula ja Nõva vald) ning 18. mail Altmõisas (Haapsalu, Martna ja Ridala vald).

Infopäevad algavad kell 16. Erandiks on Vormsi, kus infopäev algab kell 11.30.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Tiina
Tiina

Millal võidujooksule start antakse. Kas kõik jooksjad on ikka kohal. Andke teada.

Ottomar
Ottomar

Mis pistmist on Hanila ja Lihula vallal Läänemaa planeeringuga?

wpDiscuz