Koidula Sildre oli üks neist, kes eelmisel aastal läbis väärika mootorsõidukijuhi koolituse. Foto Priit Lilleorg
Teist aastat korraldab maanteeamet Haapsalus vanemas eas sõidukijuhtide täiendkoolituse, et rääkida, kuidas mõjutavad vanusest tingitud muutused autojuhtimist.
Maanteeameti ennetustöö osakonna eksperdi Solveig Edasi sõnul on täiendkoolitus „Väärikas mootorsõidukijuht” mõeldud vähemalt 60aastastele aktiivsetele autojuhtidele, kellel on B-kategooria juhitunnistus ja kehtiv tervisetõend. Koolituse eesmärk on toetada eakat juhti, leida tema kitsaskohad ja julgustada koolituse läbinuid liikluses aktiivselt osalema.
Sääraseid koolitusi on korraldatud üle Eesti ja mullu esimest korda ka Läänemaal. Edasi sõnul oli koolitus populaarne, selles osales 20 inimest. „Osalejate tagasisidest on selgunud, et selletaolised praktilised täiendkoolitused võiksid sama hoogsalt jätkuda,” sedastas Edasi. Seepärast on tänavu rühm ka viie inimese võrra suurem.
Koolitusel osalenud Anne Sipelgas ütles, et tema polnud viimastel aastatel sõitnud, kuid rühmakaaslaste hulgas oli ka kunagisi kutselisi autojuhte.
„Minule oli koolitus väga kasulik. Sain rooli istumise hirmust üle,” kinnitas Sipelgas. Ta lisas, et eks ole autojuhtimisega samamoodi nagu jalgrattasõiduga: mis kord omandatud, see nii naljalt meelest ei lähe.
Koolitus koosneb kahest osast: teoreetilisest ja praktilisest.
Teooriaosas räägib OÜ Gepri koolitusjuht Priit Lilleorg Eesti liiklusoludest, liiklusõnnetuste põhjustest, suuremaist muudatustest liiklusseaduses ning igapäevastest autosõitudest ja nendega kaasnevaist riskidest. Samuti on võimalus liikluskoolitaja käest saada konkreetseid vastuseid liikluses tekkinud küsimustele.
Sipelga sõnul oli talle uudis, et vanemaealistel kehtib autojuhi tervisetõend viis, mitte kümme aastat. Samuti polnud ta kursis, et bensiinijaamadest saab autosse varuks võtta liiklusõnnetuse teate blankette. „Nendest polnud ma kuulnudki,” tunnistas Sipelgas.
Edasi tõi näite, et kui vanemad inimesed sõidavad pigem lubatust väiksema kiirusega, pole selles midagi halba. „Küll aga õpetatakse, kuidas sellisel puhul liiklust mitte takistada ja kuidas käituda, kui selja taga hakkab teistest autodest kolonn tekkima,” ütles ta.
Tõstamaa tervisekeskuse perearst ja Pärnu haigla erakorralise meditsiini arst Madis Veskimägi teeb ülevaate eaka autojuhi riskihindamise testist, nägemisest ja silmahaigustest, reageerimiskiirusest ja selle muutumisest, tähelepanust, kuulmisest ja mitmesugustest haigustest, ravimite kõrvalnähtudest ning nende ebasoodsast koostoimest juhtimise seisukohalt.
Pärast teooriat saab iga kursuslane kolme päeva jooksul ka individuaalse sõidutunni autoõpetajaga, kus keskendutakse just selle juhi vajadustele: reguleeritakse sõiduasendit, harjutatakse juhtimisvõtteid eri kiirustel, teiste liiklejatega arvestamist ja parkimist ning praktiseerida saab ökonoomse sõidu võtteid. Kui koolitatav soovib, siis sõidetakse läbi kohti, kus on liikluskorraldus raskesti mõistetav. Edasi sõnul on vanemaealiste autojuhtide mureks peamiselt parkimine, vasakpöörded ja suunanäitamine.
Sipelgas kinnitas, et pelgas sõidutundi viimaste aastate vähese sõidukogemuse tõttu väga, kuid sõiduõpetaja oli rahulik ja meeldiv. Ta lisas, et kuna sõidab automaatkäigukastiga autoga, siis seevõrra on liikluses lihtsam – pole vaja käiguvahetusele tähelepanu pöörata. „Ka meie õpetajad ütlesid, et vanemad inimesed võiksid autot valides mõelda automaatkäigukasti peale,” rääkis Sipelgas.
Edasi toonitas, et koolitusest huvitatud peaksid kursustele kindlasti eelregistreeruma. Seda saab teha 5. maini.
Neli olulist arvu
Koolituse aluseks on neli arvu, mis selgus Euroopa Liidu 75aastaste hulgas tehtud uuringust.
* Vähemalt 3000 kilomeetrit peaks autot juhtiv inimene aastas läbima, et hoida oma juhtimisoskust aktiivsena.
* 0 promilli roolis ei tähenda mitte ainult alkoholijoovet, vaid rohtude koosmõju – mitmesugused arstide kirjutatud ravimid võivad koosmõjus tekitada joovet või unisust.
* 180 kraadi peab roolis nägema. Vanemail inimestel aheneb nägemisulatus ja veendumaks, et kedagi kõrvalt ei tule, peab pead pöörama.
* 45 protsenti inimestest ei oska pärast õnnetust öelda, mida nad valesti tegid.
