Taastusravi uuringute kohaselt on kirurgilise sekkumise alternatiiviks füsioteraapia. Kuigi füsioteraapiat teatakse rohkem võimalusena, mille abil taastuda raskest haigusest või operatsioonist, kasutab üha enam inimesi füsioteraapiat selleks, et ennetada terviseprobleemi arenemist haiguseks.
Taastusravi ja liikumise abivahenditele spetsialiseerunud Invaru füsioterapeut Kairit Pärna toob välja, et lisaks raskematest haigustest taastumisele küsitakse spetsialistilt üha enam nõu olukorras, kus erialase töö tulemusel on ühes või teises kehapiirkonnas vaevused tekkinud. Sealjuures on märkimisväärselt kasvanud abi otsivate arvutikasutajate arv.
Pärna selgitab, et ainuüksi kodustes tingimustes õigeid abivahendeid ja õigeid harjutusi tehes on võimalik enda tervise heaks palju ära teha. “Tänapäeval on olemas mitmeid lihtsaid ja kompaktseid treeningvahendeid, mida inimene saab kasutada enda kodukeskkonnas. Näiteks alanenud kehalise funktsiooni parendamiseks või säilitamiseks, samuti verevarustuse parendamiseks. Nii on lootust, et arvutikasutaja õlavööde õhtul valusid ei põhjusta ja rohket seismist nõudev töökoht tööpäeva lõppedes jalavaevuste tõttu tuju ei riku,” räägib Pärna.
Abivajajatega kokku puutuva füsioterapeudi sõnul on inimestel kõige enam vaevusi nelja tüüpi terviseprobleemide korral. Pärna annab ülevaate ja selgitab, mida teha siis, kui on soov enda tasakaalu parandada ja lihasjõudu suurendada ning teha harjutusi kodustes tingimustes iseseisvalt.
Käte suremine ja kangeks jäämine
Pärna sõnul on käelise tegevuse parendamine oluline nii eakatele kui ka noorematele, kes vajavad seda rohke arvutikasutamise või mõne muu käte sundasendit tingiva töö tõttu. “Käelist tegevust parendavad abivahendid aitavad karpaalkanali sündroomi tekke ohuga inimesi ehk neid, kes töötavad näiteks palju arvutiga. Sellises olukorras aitab treenimine nii “käte suremise” tunde kui ka käte kangeksjäämise vastu,” selgitab Pärna. Lisaks tavalistele massaaži- ja stressipallidele on Pärna sõnul tõhusad ka erinevad käsivarre ja sõrmede lihaskonda ja liigesliikuvust parandavad abivahendid. Näiteks Digi-Flex on suurepärane vahend käte ja sõrmede treenimiseks. Abivahendi iga nupu all on eraldi vedru, et tugevamate sõrmedega ei saaks kompenseerida nõrgemate sõrmede tegevust. Lisaks ka veel Handmaster käe treenimiseks, millega harjutades tugevdatakse sõrmede sirutus-painutust teostavaid lihaseid. Tulemuseks on lihastreening ning verevoolu paranemine sõrmedesse, randmesse ja küünarvarde.
Jalavalud
Õhtuseks teleri-vaatamise ajaks, juhul kui välja liikuma minna ei soovi või ei saa, sobib Pärna sõnul hästi näiteks pedaaltrenažööri tallamine. “Sellise trenažööriga saab siseruumis edukalt liigesliikuvuse parandamiseks passiivselt treenida või lihasjõu suurendamiseks aktiivselt treenida, kasutades erinevaid takistuse astmeid,” selgitab Pärna. Ta lisab, et nii saavad koormust ka päevase istumise ajal pinge all olevad liigesed ja lihased, mille treenimisel leevenevad ka n-ö õhtused jalavalud. “Samuti aitab tasakaaluõhkpadjal treenimine harjutada tasakaalu, koordinatsiooni, reaktsiooni, arendada motoorseid võimeid ja suurendada lihasjõudu.” Pärna selgitab, et lisaks sammharjutustele saab tasakaaluõhkpatja kasutada ka lamades, põlvili olles või istudes, samuti saab intensiivsuse lisamiseks kasutada sellega koos ka teisi treeningvahendeid – näiteks kergemaid hantleid.
Väsinud selg
Istuva tööasendi korral on sageli probleemiks nõrgad selja- ja kõhulihased. „Nende tugevdamiseks saab teha erinevaid harjutusi keharaskusega, kuid rühti aitab parandada ka ekspandrite kasutamine, millega on võimalik tugevdada õlavöötme lihaseid. Kõige olulisem on siiski valida laua suhtes õiges kõrguses ja toetava seljatoega tool“. Vigastusest taastujale sobivad Pärna sõnul seljalihaste tugevdamiseks hästi treeningvahendid, mis arendavad mõlema kehapoole koostööd ja tugevdavad keretüve lihaseid. “Näiteks võiks kasutada massaažirõngaid, millest saab kahel käel haarata ja nendega erinevaid harjutusi teha. Samuti on abiks ka treeningpall ja pedaaltrenažöör, mida võib ka kätega sõtkuda. Siinkohal sobivad jällegi ka ekspandrid hästi,” kirjeldab Pärna.
Õlavöötme valud
“Õlavöötme valud kuuluvad arvutikasutajate põhimurede TOP 3 hulka,” tõdeb Pärna, kellelt küsitakse kõige sagedamini nõu just õlavöötme valude leevendamise harjutuste ja abivahendite kohta. “Siin on abiks näiteks massaažipallid, mida saab kasutada väga erineval moel ja mida on mugav kõikjale kaasa võtta,” selgitab Pärna. “Eelkõige on massaažipall mõeldud ülajäsemete ja käte lihasjõu ning liigesliikuvuse parendamiseks. Palli käes mudides soodustavad sellel olevad väikesed nagad verevarustuse paranemist. Samamoodi saab palli kasutada näiteks õlavöötme ja kaelapiikronna masseerimiseks, et vähendada lihaspinget,” kirjeldab Pärna. Päeva jooksul tuleks teha palju sirutusi ja laua tagant püsti tõusta ning ringi käia, et pingete tekkimist vältida.
Eksperdi nõuanne: treeningvahend peab olema jõukohane
Pärna rõhutab, et erinevate diagnooside puhul tuleks kindlasti enne treeninguga alustamist pidada nõu arsti või terapeudiga. “Oluline on valida endale jõukohane treeningvahend. Lihtsad ja tõhusad kodused treeningvahendid on täna kõikjal mugavalt kättesaadavad,” räägib Pärna kuid tõdeb, et paraku iseloomustab inimesi sageli üks või teine äärmus. “Seal, kus on vajalik regulaarne trenn, tehakse seda liiga vähe ja ilma õigeid abivahendeid kasutamata. Teisalt jõuavad aga meieni kodused treenijad, kes on üht või teist vahendit valesti kasutades endale hoopis liiga teinud,” tõdeb Pärna, et treeningu tasakaalu leidmine võib olla omajagu keerukas ning seetõttu ongi oluline eelnevalt spetsialistiga nõu pidada.
Invaru abivahendikeskus on liikumiserivajadustega inimeste abivahenditele spetsialiseerunud valdkonna suurim ekspert Eestis. Üle Eesti kaheksas linnas asuvates teeninduspunktides käib igal kuul enam kui 10 000 abivajajat.
Fotod: Invaru
