Valitsus kaalub Salajõe turbakaevanduse tulevikku

Salajõe külaseltsi juhatuse liige Mare Urbas soovib, et turbaraba kuivendusvesi ei rikuks rohkem karstiala ega põhjavett. Foto: Urmas Lauri

Kuigi keskkonnaamet võinuks Kekkilä Eesti survest hoolimata keelduda Niibi turbakaevanduse laiendamise loa väljaandmisest, pöördub amet hoopis valitsuse poole.

OÜ Kekkilä Eesti taotleb kaevandusluba Lääne-Nigula vallas 200 ha suurusele Niibi 2 turbatootmisalale. Ettevõte on uue kaevanduse laiendamise luba püüdnud saada kümme aastat. Seni on see kohalike elanike vastuseisu tõttu veninud.Keskkonnaamet teatas ametliku kirjaga nii Lääne-Nigula vallavalitsusele kui ka kaevandusfirmale Kekkilä, et annab asja arutada valitsusele. Esimese sammuna peab majandusminister Kadri Simson otsustama, kas maardla laiendamine on riiklikest huvidest lähtuvalt vajalik. Kui see nii on, läheb asi valitsuse lauale. Viimane võib kohaliku rahva vastuseisust hoolimata anda kaevandusloa.

Lääne-Nigula vallavolikogu lükkas veebruaris tagasi Niibi turbatootmisala laiendamise taotluse. Vallavalitsus soovib hoopis riigilt raha, et uurida, kuidas turbakaevanduse naabruses asuvad majapidamised saaks endale kasutuskõlbliku kaevuvee.

„Kord näeb ette, et kui kohalikult omavalitsuselt tuleb kaevandusloale eitav vastus, siis küsib keskkonnaamet valitsuselt, kas kaevanduse vastu on riiklik huvi,” selgitas keskkonnaameti Lääne regiooni juht Sulev Vare.

Milline kord seda ette näeb, pole teada, sest maapõueseadus annab keskkonnaametile õiguse kohaliku omavalitsuse vastuseisu korral keelduda kaevandusloa andmisest.

„Ma ise leian, et enne veeuuringu tegemist poleks mõistlik kaevandusloa kohta otsust teha,” ütles Vare.

Kekkilä Eesti OÜ juhatuse liige Raoul Johanson ütles, et Niibi 2 alalt loodab kaevandaja saada ligi veerandi oma vajaminevast toorainest. „Loa väljastades kehtiks see 30 aastat ja päris lõpuni kaevandamiseks kuluks 40 aastat,” lisas ta.

„Ma ise arvan nii, et tuleb korraga vaadata kaht asja – ettevõtluse poolt ja ka kogukonna muret. Tuleb tegutseda mõlema poolega korraga,” ütles Johanson. Lääne-Nigula vallavolikogu ei toetanud kaevandamisloa muutmise taotlust, sest pole veel selgust, milles on Salajõe kandi kaevude vee kvaliteedi halvenemise põhjus.

Lääne-Nigula vallavalitsus on koostanud uuringuprogrammi, mil moel oleks võimalik tagada Salajõe piirkonna elanikele puhas joogivesi. Raha taotleb vald keskkonnainvesteeringute keskusest (KIK). „Taotlus on sisse antud, kuid KIK menetleb alati suhteliselt kaua, paar kuud kindlasti,” nentis Lääne-Nigula vallavanem Mikk Lõhmus.

Taotletav summa on umbes 40 000 eurot. Lõhmus selgitas, et seniste uuringute suunitlus on olnud turbakaevandamise mõjude prognoos hinnangu tasemel, mitte põhjavee reostuse põhjuse väljaselgitamine.

„Olude selgitamiseks on vaja teha põhjalik hüdrogeoloogiline uuring, mis selgitab põhjavee reostuse põhjused ninig pakub välja võimalused keskkonnaseisundi parandamiseks ja joogivee probleemi lahendamiseks,” ütles Lõhmus. Riknenud on vähemalt 17 majapidamise kaevud. Peale Salajõe küla on hukas kaevud ka Mõisakülas, Niibi, Vedra ja Soolu külas. Rikutud veega piirkond laieneb tasapisi. 

Vesi hakkas pruuniks muutuma ja filtreid ummistama kümmekond aastat tagasi, mil Kekkilä avas uue turbakaevanduse Tui rabas. Kaevandusfirma tellitud uuringud ütlevad, et kaevandus on kaevuvett mõjutanud, kuid pole olnud määrava tähtsusega.

„See on mulle uudis, seda käiku – otsustamise delegeerimist majandusministrile – me ei oodanud,” nentis Salajõe külaseltsi juhatuse liige Mare Urbas. „Ei oskagi arvata, mida see võib tähendada, sest vald ju taotles loa väljaandmise otsustamise edasilükkamist.”

Mõned teadlased on Niibi turbaraba kuivendusvett seostanud ka Haapsalu Tagalahe katastroofilise seisundiga. Kekkilä suunab kaevandusvee Salajõe karstialale.

Lisalugu

Külaseltsi kaks soovi

Salajõe külaseltsi juhatuse liige Mare Urbas ütles, et külaseltsil on kaks suurt soovi. „Meil on keskkonnaministri juurde taotletud külaskäik, aga seni pole me konkreetset aega veel saanud,” selgitas Urbas. Salajõe rahvas soovib ministrile teha ettepaneku veeseaduse muutmiseks, et seadus arvestaks ka karstialade omapäraga.

Urbase sõnul ootab külaselts ka KIKilt raha. „Tahame ministrile märku anda, et oleme uuringust väga huvitatud,” lausus Urbas.

Urbase sõnul ei tähenda külaseltsi tegevus sugugi, et Kekkilä kaevanduse laiendamise plaane enam pidada ei saa. „Soovime vaid kaevandusloa andmise otsuse edasilükkamist, kuni on meie oma uuring tehtud. See annaks meile võimaluse teada saada, millisest kihist on meie kandi inimestel lootust kõlblikku vett saada,” selgitas Urbas.