Sotsiaalministeerium tõrjus Pagula tugiisikute riigihankelt

Haapsalu pagulased käisid kaks korda linnavalitsuses sooviga, et Pagula neile alles jäetaks. Arvo Tarmula

Sotsiaalministeeriumi mullu korraldatud riigihanke tingimused välistasid Haapsalus pagulasi aidanud MTÜ osalemise, mistõttu oli lihtne nendega tänavu leping lõpetada.

Mullu märtsis korraldas sotsiaalministeerium riigihanke, leidmaks Eestisse saabuvaile sõjapõgenikele tugiteenuste osutajaid. Hanke tingimuste seas oli nõue, et tegutsetud peab olema vähemalt kolm aastat. See välistas kõik uued ühingud, sh MTÜ Pagula. Hanke võitsid MTÜ Johannes Mihkelsoni Keskus ja MTÜ Eesti Pagulasabi.

„Pagulale kui uuele tulijale ei antud juba hanketingimustega võimalustki, kuigi suutsime täiesti tühjalt kohalt ja mitte eriti sõbralikus õhkkonnas üles ehitada pagulaste vastuvõtmiseks vajaliku pädevuse,” ütles Pagula asutaja Koit Uus.

„Johannes Mihkelsoni keskusega võistelda oli raske. Nad on Euroopa rahaga üles ehitatud ministeeriumi käepikendus,” märkis Uus.

Mihkelsoni keskuse asutasid 1993. aastal Eesti Sotsiaaldemokraatlik Partei, sotside noorteliit ja partei välismaakoondis. Keskust juhib sotside nimetatud nõukogu ja juhatus. Keskuse juhataja Tõnu Ints on erakonna liige 1990. aastast.

Lääne Elu küsis, miks korraldati riigihange nii, et uued ühingud, sh Pagula, ei saanud osaleda ja kuidas kommenteerib sotside juhitav ministeerium sotside loodud ühingu võitjaks kuulutamist. „Hinnatakse ikkagi pakkumuse sisu, mitte pakkuja erakondlikku kuuluvust,” ütles ministeeriumi sotsiaalvaldkonna nõunik Kaisa Üprus-Tali. „Rahvusvahelise kaitse saajatega tegelemine kuulub peaministri korraldusega sotsiaalkaitseministri (selles ja eelmises valitsuses IRL) portfelli. Ministritel puudub seos riigihanke protsessiga.”

Üprus-Tali sõnul pandi riigihankesse kolme aasta tingimus, et veenduda, et teenuse pakkuja ka tõepoolest oma tööga hakkama saab. „Mihkelsoni keskuse kui kõige vanema ja kogenuma tugiteenuseosutaja järelevalve all lubati tugiisikuteenust osutada ka Pagulal,” ütles Üprus-Tali.

„Jääb mulje, et teete MTÜ Pagula tellimuslugu. Sotsiaalministeeriumi juhib kaks ministrit eri erakondadest ning riigihankes võib osaleda igaüks, sõltumata erakondlikust kuuluvusest,” ütles sotsiaalministeeriumi kommunikatsioonijuht Karin Volmer.

Sotsiaalministeerium jagas hankes Eesti neljaks osaks – Põhja- ja Lõuna-Eestis hakkas pagulastega tegelema Eesti Pagulasabi, Ida- ja Lääne-Eestis Mihkelsoni keskus. Pagulasabi kasutab tugiisikutena vabatahtlikke ja saab ministeeriumi käest pagulase kohta 170 eurot kuus, Mihkelsoni keskus 630 eurot kuus.

Koit Uusi sõnul ei olnud Mihkelsoni keskus Pagulaga koostööst huvitatud algusest peale. Vastuolud tekkisid kiiresti ja üheksa kuud kestnud koostöö lõppes lepingu katkestamisega 31. märtsist. Haapsalus elavate sõjapõgenikega hakkab tegelema Mihkelsoni keskus ise. Mihkelsoni keskuse tugiisikuteenuse juhi Juhan Saharovi sõnul olid Pagula tugiisikud sõjapõgenikega liiga lähedased, näiteks hoidsid lapsi, ja Haapsalu pered ei ole seetõttu iseseisvunud.

Haapsalus on sõjapõgenikud elanud 6–11 kuud. „Küsimus oli rahas. Kriitikat Pagula vale metoodika kohta ei saa võtta tõsiselt,” ütles Uus. „Piisab, kui vaadelda kahe sarnase juhtumi arengut meie „valemetoodika” ja Tallinna „õige metoodika” puhul.”

Haapsalus lõppes naise süütamise katse nii, et keegi ei saanud viga. Tallinnas  sai naine üliraskeid põletushaavu ja on haiglas.

31. märtsist Pagula palgal enam sõjapõgenikega tegelevaid tugiisikuid ei ole. Viiest Haapsalu sõjapõgenikust neli ei soovi uut tugiisikut, sest ei usalda Mihkelsoni keskust Pagula asemel. „Kliendil on õigus tugiisikuteenusest loobuda. Kui see nii läheb, siis meie neile seda teenust ei osuta,” ütles Saharov.

Haapsalu aselinnapea Kaja Rootare loodab, et pered lepivad uute tugiisikutega. Rootare ütles, et tema arvates oli Pagulaga lepingu katkestamiseks põhjust.

Üheksa kuud tagasi Aleppost Haapsallu jõudnud Mohamad Hasani suurim soov oleks, et senine tugiisik ja Pagula tegeleksid nendega edasi. „Me tahame siin elada, integreeruda, tööle minna, aga me vajame abi,” ütles Hasan.

Ta ei kujuta ette, et ta saaks hakkama korra-kaks kuus Haapsallu sõitva tugiisiku toel. Nii püüabki ta edasipidi pigem ise toime tulla: „Ehk aitab ka linnavalitsus või inimesed ümberringi.”

Üheksa kuuga on Hasan selgeks saanud lihtsamad eestikeelsed väljendid. Harjunud oludes tuleb ta toime. Abi vajab ta näiteks arsti juures, töötukassas ja uutes oludes. Sel nädalal saatis haigekassa talle kirja hambaravihüvitise kohta. Seda kirja Hasan ise lugeda ei oska. Haapsalu perede seisu halvendab ka see, et neil pole vahekeelt – nad oskavad inglise keelt vähe või üldse mitte.

Riigihanke tingimuste järgi peab igas maakonnas kohapeal olema vähemalt üks rahvusvahelise kaitse saajaile teenust osutav isik. 1. aprillist sellist Läänemaal enam ei ole. Juhan Saharov selle kohta Lääne Elule selgitusi ei andnud. Kaisa Üprus-Tali ütles, et tugiisiku kohaolek 24/7 ei ole määrav.

Koit Uusi sõnul hoiab Pagula silma peal Haapsalus kasvava kümne lapse arengul: „Miinimumprogramm oleks, et nad saaksid Eestis hariduse ja jääksid siia, maksimumprogramm aga, et aastal 2037 oleksid nad nii tublid, et nende hulgast võiks tulla järgmine linnapea. Selleks ajaks on Sukles arvatavasti nõus tagasi tõmbuma.”

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski ütles Lääne Elule, et Pagulaga e ole hästi käitutud. „See tuli mulle üllatusena, et Pagulal ei ole otselepingut ministeeriumiga,” märkis Ossinovski.

Ossinovski ütles, et tema erakond ei ole suunanud Johannes Mihkelsoni keskuse tööd. „Meie erakonnal puudub poliitiline seos selle organisatsiooniga,” märkis Ossinovski.

Ossinovski toonitas, et sotsiaalministeeriumi juhib kaks ministrit, pagulaste temaatika ei ole kunagi olnud sotsiaaldemokraadist ministri vastutusalas.

Kas Mihkelsoni keskus on sotsiaalministeeriumi käepikendus?

Vastab Tõnu Ints, Johannes Mihkelsoni Keskuse juhataja:

Oleme pagulastega tegelnud 2008. aastast. Sel ajal ei olnud meie erakond isegi valitsuses. Mina olen erakonna liige, teised meie töötajad minu teada ei ole. Erakond ei ole meid rahastanud. Meie ei ole rahastanud erakonda. Nõukogu on meil nõuandev organ. Juhatuse ainus liige olen mina. Erakonnaga ei ole meil rohkem seotust kui asutamine. Riigihankes osalemisel ei ole erakonnaga mingit seost. Kaks suurt piirkonda sai Eesti Pagulasabi, meie saime Ida- ja Lääne-Eesti, kuhu ühtegi teist pakkujat ei olnud, ning hakkasime koostööd tegema MTÜga Pagula.