Räägu–Rannaküla kergliiklustee võib asukohta vahetada

Tarmo Õuemaa

tarmo@le.ee

Kergliiklustee_Rannakülas_foto_urmas_lauri

Kergliiklustee seni plaanitud asukoha vastu on protestinud ka tee äärde jääva talu elanikud, kelle hinnangul kulgeks see majale liiga lähedalt ja võib rikkuda maja kaevu. Foto Urmas Lauri

Keskkonnaamet lubaks Räägu–Rannaküla kergliiklustee ehitada ka läbi Silma looduskaitseala piiride, kuid tee asukoha muutumine võib kaasa tuua probleeme maaomanikega.

Lääne-Nigula vald on välja kuulutanud hanke Räägu–Rannaküla kergliiklustee planeerimiseks paremale poole Keila–Haapsalu maanteed. Senise kava järgi pidi tee kulgema maanteest vasakul.

Linnamäelt Rannakülla kulgevast kergliiklusteest on juba valmis ehitatud esimene lõik, mis lõpeb Räägu hooldekodu juures. 2011. aastal kinnitatud plaani kohaselt jätkuks kergliiklustee Räägult Rannakülla vasakul pool maanteed, mis tähendaks, et jalakäijad ja jalgratturid peaksid maanteed ületama nii Räägul kui ka Rannakülas, et jätkata liikumist Rannakülast Haapsallu viival kergliiklusteel.

Liiklusohutuse seisukohalt oleks mõistlikum, kui tee kulgeks algusest lõpuni ühes maantee servas, kuid selline lahendus polnud võimalik, sest paremal pool kulgev kergliiklustee läbiks ka Silma looduskaitseala ja sinna teed ehitada ei lubanud keskkonnaamet.

Kergliiklustee seni plaanitud asukoha vastu on protestinud ka tee äärde jääva Rannapõlde talu elanikud, kelle hinnangul kulgeks rajatav kergliiklustee majale liiga lähedalt ja teetöömasinad võivad rikkuda talu kaevu.

Detsembris küsis Lääne-Nigula vallavalitsus taas keskkonnaameti seisukohta ja sai jaanuari alguses vastuse, et mõningail tingimustel võib kergliiklustee ehitada ka Silma looduskaitsealadele.

Keskkonnaameti Lääne regiooni looduskaitse juhtivspetsialisti Kadri Hänni sõnul oli keskkonnaamet varem tõepoolest vastu kergliiklustee kulgemisele paremal teepoolel, kuid on nüüd oma seisukohta muutnud. Ta ütles, et eelmisel aastal uuendati Silma looduskaitseala kaitse-eeskirja ja selle järgi on keskkonnaametil võimalik kaaluda kaitsealale kergliiklustee rajamise lubamist, kui kaitseala kaitseväärtusi tegevusega ei kahjustataks.

Kergliiklustee viimine paremale maantee serva võib aga kaasa tuua uusi probleeme, sest kui praegu planeeritud asukohal mööduks see lähedalt ühest maanteeäärsest elamust, siis paremal teepoolel on selliseid maju neli.

„Paremal pool maanteed kulgev kergliiklustee oleks loogilisem, seal on aga elamud,” ütles maanteeameti Lääne regiooni ehitusosakonna projekti juht Urmas Robam.

Kõige keerulisem on asi Rannakülas, kus suvemajana kasutatava Rannakõrtsu talumaja ja maantee vahele kergliiklustee ei mahu. Robami sõnul tuleks kergliiklustee laiuseks koos teepeenraga arvestada kolm meetrit, sellele lisandub eraldusala kergliiklus- ja maantee vahel. Nii kulgeks kergliiklustee vaid paari meetri kaugusel elamust. Robam lisas, et keerukamaks muudab asja seegi, et maja asub tee väliskurvis. Selleks, et sinna kergliiklustee teha, tuleks leida hoopis teine lahendus või nihutada maantee asukohta, mis oleks aga väga kallis ettevõtmine.

„Asja tuleb arutada ja maaomanikega läbi rääkida,” ütles Lääne-Nigula vallavanem Mikk Lõhmus. Räägu–Rannaküla kergliiklustee eskiisi koostamiseks välja kuulutatud väikehanke tähtaeg on sel reedel. Lõhmuse sõnul kulub eskiisi tegemiseks veel umbes kuu ja seejärel peaks algama läbirääkimised maaomanikega. „Aprilliks peaks ka maaomanikel pilt selge olema,” ütles Lõhmus.

Kergliiklustee asukoha otsustamiseks pole Lääne-Nigula vallal ülemäära palju aega, sest maanteeamet tahab juba sel aastal renoveerida Keila–Haapsalu maanteel üle Taebla jõe kulgevat Rannaküla silda ja et sellele kergliiklustee tarvis laiendus planeerida, on vaja teada, kummal pool maanteed kergliiklustee kulgema hakkab.

17 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
Johannes
5 aastat tagasi

Kergliiklusteele puistatakse libeduse tõrjeks söelmeid kivipuru näol ja peale lume-jää sulamist ei pühi keegi kivipuru kokku ning rullitamine pole võimalik, kuigi kergliiklustee on olemas, samuti sügisel peale puulehtede, oksapuru või käbide puudelt langemist ei toimu mingit hooldust. Kergliiklustee on tore asi kui toimuks peale lume lükkamise ja libeduse tõrje ka regulaarne hooldus kevadel ning sügisel.

.
5 aastat tagasi

Haapsalust Riisipereni on ju olemas .

raudteetamm on kitsukeseks kahanenud
5 aastat tagasi
Reply to  .

metsast pole jutt, vaid kasutatavast, elanikkonnale lähedalasuvast teest. Pealegi, eks proovi seal rullitada. Taebla teejupid ühendada on hädavajalik.See, kes seda vajadus ei mõista, pole riskindud sõita Taeblast Rannakülani näiteks jalgrattal. See on ohtlik, ilma naljata.

Kaido
5 aastat tagasi

Keskonnaametile tuli ka viimaks terve mõistus koju. Ei saa ju mingi räämas ja vesise teeäärse võsa kaitsmine kaaluda üle liiklusohutust ja inimelusid. Nimetatud võsa ongi teele liiga lähedal ja ohtlik. Kitsed ja sead on seal väga aktiivses ning kohe autol ees ilma et suudaks reageeridagi. Ja loomulikult tuleks leida raha et Rannakõrtsu talu juures teed õgvendamiseks. Liiklemine kergliiklusteel peab olema läbimõeldud ja turvaline sest seal hakkavad liiklema ju ka meie lapsed.

Juuri
5 aastat tagasi

K
Suht vaene inimestest kaaa

Linnalähedalt
5 aastat tagasi

Läänemaale võiksid kõik eelnimetatud kergliilusteed sündida. Nii Rannaküla-Taebla, kui Rannaküla-Oru hooldekodu. Ja Haapsalu-Parila. Üleüldises ilmapildis on mujal Eestisväga-väga palju kergliiklusteid. Läänemaa on ses suhtes andestamatult vaene.

kaugel maas
5 aastat tagasi
Reply to  Linnalähedalt

Haapsalust Ristini oleks normaalne. Aga me nähtavasti ei ela veel aastas 2017.

jaanus
5 aastat tagasi

Oleks tore kui oleks LED valgusts. Sõidaks praegugi naisega. Olen harjunud vist Soomega..Aga olen harjunud et jääb poolikuks ideed . KAHJU,KURB.

juss
5 aastat tagasi
Reply to  jaanus

mine siis soome.

Väga Kallis
5 aastat tagasi

Mis maksab inimelu võrdluses maantee nihutamisega Rannakõrtsu hoonest eemale? Kui kergliiklustee kahe ületuskohaga ära tehakse ning kunagi ühel neist ülekäikudest keegi alla aetakse siis hakatakse mõtlema, et oleks või poleks…
Autojuhtidele meeldiks laugem kurv samuti!
Kui pole piisavalt raha, et maanteed nihutada jätke siis projekt praegu katki, küll seda raha mujale paigutada on.

Madis
5 aastat tagasi
Reply to  Väga Kallis

Väga õige, mis tähtsust on rahal, kui mängus on inimelu.

kohalik
5 aastat tagasi

See juba ammu teada,et keskonnaametile inimelu midagi ei maksa.
Kui palju turiste ja loodusehuvilisi saaksid seda ala ka turvalisel külastada.

hoopis
5 aastat tagasi

viiakse haapsalu .parila teele

Mart
5 aastat tagasi
Reply to  hoopis

See Parila utoopia on küll naljanumber. Kellegi luulude järgi pidi liikuma Parilast Haapsallu edasi-tagasi 500 inimest päevas! Üliharva kohtab seal jalgratturit, sedagi korra paari kuu jooksul suvel.

Valdek
5 aastat tagasi
Reply to  Mart

Ole mureta küll neid kasutajaid oleks
Isegi üks jalgrattur on argument

kuupäev
5 aastat tagasi

Taebla kergliiklustee ühendamine Rannakülani. MILLAL???? Valimislubadusena toimiks.

!
5 aastat tagasi
Reply to  kuupäev

Taebla Rannaküla tee kasutajaid oleks kindlasti rohkem kui seda teist kergliiklusteed, seda peaks näitama vastav tasuvusuuring. Millal tuleb siis Taebla Rannaküla kergliiklustee??????