6

Mihkel Nestor: Eesti majandus vajab töökäsi

Urmas Lauri

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Eesti rahvaarv on tänu eestlaste tagasirändele suurenenud juba kaks aastat järjest. Rahvastiku vananemise tõttu sellest majanduskasvu säilitamiseks aga ei piisa, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.

Rahvaarv suureneb, kuid rahvastik vananeb

mihkel nestor sebStatistikaamet rõõmustas eestlasi sel nädalal uudisega, et Eesti rahvaarv kasvas juba teist aastat järjest. Esialgsetel andmetel elas 2017. aasta 1. jaanuari seisuga Eestis 1 317 800 inimest, mida on 1850 võrra enam kui mullu. Elanike arv suurenemise põhjus oli positiivne rändesaldo.

Alates 2016. aastast peab Statistikaamet rände üle arvet uue metoodika alusel ning selle põhjal ületab sisse­ränne väljarännet. Eelmise aasta jooksul asus Eestisse elama 3300 inimest rohkem, kui neid Eestist lahkus. Sisserände peamiseks allikaks on seejuures Eesti enda kodanikud, kes on peale välismaal elatud perioodi otsustanud kodumaale naasta.

Positiivne rändesaldo on eriti silmapaistev võrreldes teiste Baltimaadega, kus väljaränne on sisserändest enam kui kaks korda suurem. Eesti loomulik iive püsib kahjuks endiselt negatiivne. Kuigi lapsi sündis mullu pea 14 000, siis suri üle 15 000 inimese. Siiski on märkimisväärne, et hoolimata sünnitusealiste naiste arvu vähenemisest, on sündide arv püsinud ligikaudu samal tasemel juba viis aastat.

image

Joonis 1. Sisseränne ja väljaränne Balti riikides 2015. aastal, inimeste arv.

Kuigi trendimuutus rahvaarvus sunnib üle vaatama ka seniseid rahvaarvuprognoose, ei muuda see olematuks rahvastiku vananemist.

Tänaste arvutuste kohaselt kahaneb parimas tööeas ehk 25- kuni 64-aastaste inimeste arv juba lähema 10 aasta jooksul ligikaudu 80 000 inimese ehk umbes 10% võrra. Rahvaarvu vähenemine on eluea pikenemise tõttu aga suurusjärgu võrra aeglasem, mistõttu suureneb tulevikus oluliselt töötavate ühiskonnaliikmete koormus ülejäänute ülalpidamisel.

Tagasirännet ajendab elatustaseme tõus

Nagu öeldud, on tänase positiivse rändesaldo taga peamiselt Eestisse tagasipöörduvad eestlased. Siia naasmise peamiseks ajendiks võib pidada kiiret elatustaseme tõusu ja soodsat olukorda tööturul. Eesti tööhõive ei ole kaasajal olnud kordagi nii kõrge. Kui viimase majandus­buumi kõrghetkel ulatus hõivemäär 63%ni, siis nüüd juba 66%ni, mis on väga hea näitaja ka võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega.

Väga kiire on olnud ka reaalsete sissetulekute kasv. Kuigi majandus­buumi ajal oli keskmise palga aastane kasvuprotsent lausa kahekohaline, siis pea sama kiire oli ka tollane inflatsioon. Täna on keskmine palk võrreldes 2010. aastaga kasvanud sisuliselt poole võrra, kuid tarbijahinnaindeksi kasv on sama periood jooksul piirdunud vaevu 10%ga. Ka ostujõuga kohandatud sisemajanduse kogutoodangu poolest inimese kohta oleme jõudnud 75% tasemele EL keskmisest, võrreldes 65%ga aastal 2010.

Lisaks meie edule, soosib tagasirännet ka teiste ebaedu. Tagasipöördujate peamine lähteriik on mõistagi Soome, kus püsivalt elavate eestlaste suurusjärguks on varasemalt pakutud ligi 50 000 inimest.

Kuigi Soome majanduse langus on peatunud, on sisemajanduse kogutoodangu kasv äärmiselt napp, seda ilmselt ka lähiaastail. Tavainimese jaoks on eriti selgelt tunnetatav erinev kliima tööturul.

Kui Eestis näib palgaläbirääkimistel jäme ots olevat töötajate käes, siis Soomes on palgakasv viimastel aastatel piirdunud vähem kui pooleteise protsendiga. Hoolimata madalamast loomuliku töötuse määrast, on reaalne töötus Soomes Eestist oluliselt kõrgem, jäädes mullu 9% piirimaile.

Kahjuks ei näi tööhõive tõusust ja tagasirändest Eesti tööturu jaoks piisavat. Kuigi eelmise aasta kolmandas kvartalis suurenes ka töötuse määr, siis on oluliselt kasvanud vabade ametikohtade arv.

Mihkel Nestor, SEB majandusanalüütik

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
nii loll inimene
nii loll inimene

võiks ülds vait olla

dvigatel
dvigatel

orjaturg lõuna euroopas toimib ju ja hüved värbajatele siinpool garanteeritud, auuuuuuuuuuuu töökäed

Imelik
Imelik

Ma kopeerin siia tsitaadi Statistikaameti väljaandest “Majandusstatistika- majandusteematika elemendid”….
“See, et keskmine brutopalk on suurem kui mediaanpalk, näitab, et esinevad ekstremaalselt suured palgad, mida saab vaid väike osa töötajatest”
Keskmise palga tõus nimetatud aja jooksul u.40%, mediaanpalga tõus ?
Andmed ei leidnud aga kahtlustan, et jääb kuskile 15%-20% peale ja umbes 850 euro kanti. Seega vahe aina kasvab ning selline majandus jääbki vajama töökäsi. Mis siis?

Valdo
Valdo
Kahjuks tagasi tulevad Eesti need, kes on või kohe jäämas pensile. Eesti saab tagasi kaotatud tööjõuressursi, mille kaotasime Soomele,ehk parim enne möödas. Iga mõtlev inimene teab, et Eestit ootab ees sotsiaalse koormuse kasv. Seda võib võrrelda vana autoga, mis on küll olemas aga kauge sõit on tõeline risk (vanaauto vajab rohkem hoolt ja vaeva). Mina näen asja järgmiselt, Meie helgematel peadele peab kohale jõudma, et iga inimese näol loe (aktiivse töõinimese), on tegu kingitusega, sest ta toodab väärtust. Ma ei mäleta täpselt, kes on järgmevat öelnud tsiteerin, Eesti helgemad pead jäid kauaks imetlem oma naba, mille tulemusel kaotasime 50 000… Loe rohkem »
oh õudust
oh õudust

lisaks, kahjuks,kuigi, nagu,väga, alates, võõras pank-võõras mure

irwe
irwe

Mis tööjõu puudusest jahutakse – otsitakse vaid l.lle kes rahata rabaks . Paljudel pole mingit palgatõusu 10 aastat olnud – inimesed rabavad nagu hullud mitmel kohal et ots otsaga kokku tulla – kasvanud on vaid riigiröövlite ja ülemuste palgad – sellest see “suur” keskmise palga tõus

wpDiscuz