Mirje Sims. Avo Tarmula foto
Haapsalu salli traditsiooni elushoidja ning pitsikeskuse looja ja perenaine Mirje Sims poleks ealeski arvanud, et näputöö toob talle kord leiva lauale.
Läänemaa kultuuripärliks pärjatud Mirje Sims on hiline õitseja. Kui talle kooliajal öeldi, et sina, Mirje, teed ju käsitööd – hakka käsitööliseks, ei tahtnud ta sellest kuuldagi. „Mõtlesin, et mis mõttes?! See on vanade inimeste amet. Ei mingit käsitööd, ei-ei!” meenutab Mirje ja lisab: „Ja kus ma nüüd olen! Ära iial ütle iial!”
2014. aastast, avamisest peale on Mirje Haapsalu pitsikeskuse perenaine, käsitöö toob talle leiva lauale, aga mitte ainult. Kuigi pitsikeskus on Haapsalu peatänavas tegutsenud napilt kolm aastat, ei kujutaks linna selle paigata ette enam ei omad ega võõrad. Kohvikute ja promenaadi kõrval on pitsikeskusest saanud osa väikelinna idüllist. 2015. aastal aga sai pitsikeskus regionaalmaasika – siseministeeriumi regionaalarengu auhinna.
Kooliajal aga, nagu öeldud, ei tahtnud Mirje käsitööst suurt midagi kuulda. Narvas sündinud Mirje ema-isa kolisid Haapsallu siis, kui Mirje oli kolmene. Kuduja-inimene oli peres vaid Narva-vanaema, teised mitte. Kui Mirjel oli koolis vaja sokikanda kududa, toodi vanaema Narvast kohale ja see kudus tüdrukule sokikanna valmis. Kui oli vaja põlle õmmelda, siis õmbles isa, kes oli meister iga töö peale. Põhikooliajal tuli Mirjel kududa ka Haapsalu salli, aga selle kohta ei tea Mirje enam, kes selle valmis kudus. Igatahes ta ise küll mitte.
Loe pikka lugu tänasest Lääne Elu paberlehest.
