Keskkonnainspektor lasi ilma loata maha haruldase punahirve

Punahirv. Foto: arhiiv

Detsembris tulistas maakonna keskkonnainspektor Arseni Eller Läänemaal üliharuldast punahirve, punahirve laskmise luba Elleril ei olnud.

Juhtumi asjaolusid uurib keskkonnainspektsioon, alustatud on väärteomenetlust. Keskkonnainspektsiooni avalike suhete nõunik Leili Tuul ütles Lääne Elule, et keskkonnainspektsiooni inspektor võttis osa 10. detsembril Martna jahiseltsi maadel peetud jahist, kus kütiti punahirv, kelle laskmiseks puudus jahiluba.

Juhtumit uurib inspektsiooni Harjumaa osakond, sest arvatav tulistaja Arseni Eller ise töötab Läänemaa büroos. Eller ütles eile Lääne Elule, et uurimise praeguses faasis ei soovi ta juhtunut kommenteerida.

Lääne Elule kinnitas mitu allikat, et esimese lasu tegi punahirvepulli pihta just keskkonnainspektor Eller. Kokku oli hukkunud loomas seitse kuuli, sest esimene lask vaid haavas hirve. Punahirve laskmise luba Elleril ei olnud. Läänemaa jahimeeste sõnul pole seda mõtetki võtta, sest Läänemaal on hirv nii haruldane, et pole lootustki teda küttida. Läänemaa jahindusnõukogu liige Einar Pärnpuu ütles, et nõukogus pole hirvedest isegi mitte juttu olnud. „Läänemaal lihtsalt ei ole hirvi,” märkis Pärnpuu.

Punahirv lasti maha 10. detsembril Martna jahiseltsi maadel, täpsemalt Kirnas, kus pages haavatud loom jahimeeste käest taluõuele, kus ta ka lõpuks suri. „Meie õue peale ta jooksis ja siit jahimehed ta lõpuks ära viisid,” ütles Kirna küla elanik Aare Üksvärav. Haavatud loom jooksis pealtnägijate sõnul õue mitu korda paaritunnise vahega, kord lamas, kord tõusis püsti. Viimase lasu tegid jahimehed õue peal.

10. detsembril läks kümmekond Martna jahiseltsi liiget seajahile. Et realiseerimata olid ka mõned põdraload, oli kokku lepitud, et võimalusel lastakse ka põtru. „Olin kütiliinis. Kõlasid lasud, siis tuli teade, et hirv on haavatud. Positsioneerusime ümber, et haavatud loom kätte saada,” kirjeldas jahiseltsi liige Andres Kampmann.

Kütiliinis kaugemal olnud Kampmann nägi punahirve alles siis, kui see oli juba surnud. „Üsna vana moega loom tundus. Katkise sarvega,” kirjeldas Kampmann. Nii lähedalt polnud Kampmann punahirve kunagi näinud.

„Sarvede kuju järgi võiks arvata, et tegemist oli Läti punahirvega,” ütles Martna jahiseltsi liige Aarne Taal. Hirvesid on kolme liiki: punahirved, tähnikhirved ja kabehirved. Läänemaal on nad Taali sõnul väga haruldased. 40 aastat jahimees olnud Taal ise hirve Läänemaal kohanud ei ole. „Neid on siin mõnikord nähtud, aga kütitud ei ole,” ütles Taal. Mullu jäi Haapsalu jahiseltsi maadel kaamerasilma üks tähnikhirv. Kaht punahirve on nähtud Martna kandis. Kabehirve kohta teateid pole. Martnas maha lastud punahirv võis Taali sõnul olla haige või vigastatud, sest koer võttis „värske jälje nobedasti üles” ja hirv ei pääsenud põgenema.

Martna jahiseltsi esimehe Maanus Mäesalu sõnul ei ole tavaline, et haavatud loom pääseb jahimeeste käest põgenema, samuti ei tohiks loom sattuda kellegi õuele, nagu juhtus Kirnas punahirvega.

„Jaht peaks jääma metsa. Jahimehe eesmärk on, et lõpp oleks kiire ja konkreetne. Seda ei ole, et jahimees üritaks sihilikult mööda lasta,” ütles Mäesalu. Kui aga esimene lask on tehtud ja looma haavatud, siis tuleb jaht lõpule viia. „Normaalne jahisituatsioon on aga siis juba rikutud ja nii võibki juhtuda, et tuleb teha rohkem kui üks-kaks lasku,” ütles Mäesalu.

Mäesalu ise tol korral jahil ei olnud, kuid arvas, et punahirv võidi segamini ajada tähnik- või kabehirvega. Need hirved on võõrliikidena Eestis lindpriid, nii et neid tohib küttida ilma loata. „Ma arvan, et see oli eksitus. Kui tõepoolest oli tegu punahirvega, siis oli see rikkumine,” ütles Mäesalu punahirve laskmise kohta.

Mäesalu ütles, et ise ta hirve lasta ei söandaks, sest ta ei oleks kindel, kas suudab hirveliikidel vahet teha. „Ei saa ju jahil võtta hirvel kõrvast kinni ja ütelda, et oota, ma tahan su üle vaadata. Arvan, et see oli jahimeestele lihtsalt üks väga halb päev. Ei tahaks, et teist sellist juhtuks,” ütles Mäesalu. Mäesalu on jahimees olnud 25 aastat. Temale teadaolevalt ei ole hirve Läänemaal varem lastud.

Jahiseaduse järgi on loata küttimise eest suurim trahv 200 trahviühikut ehk 800 eurot, millele lisandub 800 eurot keskkonnakahju.

Punahirv (Cervus elaphus)

2015. aasta üldloenduse andmeil hinnati punahirve arvukuseks natuke üle 3000 isendi. Asurkond on alguse saanud sissetoodud isenditest. Üle 80 protsendi punahirvedest elab Hiiumaal ja Saaremaal. Punahirvele võib pidada jahti septembri algusest jaanuari lõpuni. Viimastel aastatel on Eestis nähtud ja kütitud ka tähnikhirve (Cervus nippon) ja kabehirve (Dama dama). Mõlemad liigid on arvatud looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide hulka, kellele tohib jahti pidada samuti septembri algusest jaanuari lõpuni.