0

LOETUIMAID LOOD 2016. Reportaaž. EKRE mehed teavad, kuidas teha elu ilusamaks

Riina Tobias

Riina Tobias

riina.tobias@gmail.com

Avaldame 2016. aastal Lääne Elu veebis enim loetud uudis- ja arvamuslood.

 

12. aprill 2016

EKRE Varblas ja Tõstamaal (andrus karnau) (3)

Lääne Elu käis reedel kahel Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) kõnekoosolekul Pärnumaal. Kell 15 rääkisid Jaak Madison ja Martin Helme rahvaga Varblas, kell pool kuus Mart Helme ja Henn Põlluaas Tõstamaal. Sõnastus oli erinev, sõnum üks.

Varblas kohtuvad inimestega riigikogu liikmed Martin Helme ja Jaak Madison. Varbla kultuurimaja baar tuleb rahvast täis, kohal on paarkümmend inimest. Hiljem saan aru, et üks sõnakas heledas ülikonnas mees, kes nõuab valjuhäälselt 10 000 inimese viimist Toompeale meeleavaldusele, polegi kohalik, vaid on Tallinnast või Pärnust.

EKRE Varblas ja Tõstamaak (andrus karnau) (1)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Baari uksel saab nime ja telefoninumbri kirja panna. Üks mees kommenteerib valjuhäälselt: „Siberisse saatmise nimekiri.” Mitte et EKRE selle järgi saadaks, aga kui see peaks kunagi sattuma vaenlase kätte, siis selle järgi saaks saata. Nagu 1949.

Teise asjana saan aktivistilt uksel teada, et allkirja saab panna kahele pöördumisele. Üks nõuab rahvahääletust massiimmigratsiooni asjus. Teine räägib märksa lihtsamast asjast – Pärnu turust. Haapsallasena ma pole kuulnudki, et Pärnu linnavalitsus annab turu Rimile ja ajab sealsed kauplejad minema. Sel neljapäeval korraldab EKRE turu kaitseks meeleavalduse. Ma olen võib-olla vaid korra Pärnu turul käinud, aga saan aru, et on probleem, kui turu asemele tuleb supermarket.

 

Brittide võidupüha

Esimesena saab sõna Jaak Madison. Ta räägib, et Kreeka ja Itaalia ei täida oma Schengeni kokkuleppe järgseid kohustusi. Nüüd tahab Euroopa Komisjon korraldada asjad nii, et nad ei peakski täitma. Et kui Lampedusa saarele saabub hulk põgenikke, siis peaksid nendega tegelema teised Euroopa Liidu riigid. Itaalia ja Kreeka ei vastuta enam millegi eest. Madison toob näiteks, et 1000 immigranti võib nii tulla Lätti.

Miks just 1000? Ei tea, aga see number jääb kergesti meelde.

„Iga riik peab määrama ise oma immigratsioonipoliitika ja vastutama oma piiride eest,” sõnastab Madison EKRE teesi. On ütlematagi selge, et kui EKRE võimule saab, siis sellist asja enam ei ole, et Eesti peaks vastu võtma pagulasi Itaaliast või Türgist või Kreekast. Siis vastutame ise.

Kaks tundi hiljem Tõstamaal lubab Henn Põlluaas, et EKRE taastab relvastatud piirivalve.

Madison räägib, et Eesti antud 1,3 miljardi suurune laenugarantii Euroopa solidaarsusfondidele EFSF ja ESM on vastuolus Euroopa Liiduga liitumiseks korraldatud rahvahääletuse mandaadiga. Ta ütleb, et ka riigikohus on sellele viidanud.

Kaks tundi hiljem ütleb Mart Helme Tõstamaa rahvale otse, et oleme ära andnud 1,3 miljardit. Ta küll ei täpsusta, aga asjatundmatul kuulajal jääb mulje, et valitsus on 1,3 miljardit raha üle kandnud ja ära kinkinud.

Siis läheb Varblas jutt 2,8 miljonile eurole, mille Eesti kannab üle Türgiga sõlmitud lepingu fondi. Märtsis sõlmis Euroopa Liit Türgiga kokkuleppe, et Türgi takistab Kreeka-suunalist inimkaubandust. Vastutasuks annab EL Türgile esmalt kolm miljardit ja siis veel kolm. Eesti panus sellesse on 2,8 miljonit.

Madison räägib, et valitsus püüdis seda rahaülekannet rahva eest varjata. Rahandusminister varjas seda isegi riigikogu liikmete eest. Madison sai asjast teada kogemata rahandusministeeriumi nooremalt ametnikult.

EKRE Varblas ja Tõstamaak (andrus karnau) (10)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Miks ta nii räägib, jäi arusaamatuks, sest ta ise on riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni aseesimees. Tema töö on olla selliste asjadega kursis, ja komisjon on rahaeralduse heaks kiitnud. Ta ei ütle, kas hääletas komisjonis rahaeralduse poolt või vastu.

Edasi läheb jutt sellele, et Madison kohtus hiljuti lõunasöögilauas Rootsi parlamendi liikmetega. Esmalt kõneles lõunasöögil reformierakondlane Kalle Palling.

Madison ja seni vaiki istunud Martin Helme lähevad hoogu. „Palling on nagu Taavi Rõivas kaks, kehvem variant kui Rõivas, Kuigi seda on raske uskuda, et saab olla kehvem variant, aga saab! Ta on täielik broiler,” seletavad nad vaheldumisi.

Madison räägib, et ütles rootslastele, et Eestis on mitte-eestlasi 32 protsenti. See oli tulnud neile üllatusena, sest hoolimata Rootsi leebest sisserändepoliitikast jääb sisserändajate hulk alla kümne protsendi rahvastikust. „Rootslane on loll, puhas rumal oma äärmusliberaalse poliitikaga,” võtab Madison oma lõunasöögi kokku.

Siis läheb jutt Briti Euroopa Liidu referendumi peale. „Võib-olla 50 aasta pärast on 23. juuni Suurbritannias võidupüha, nagu meil on see päev võidupüha,” märgib Madison. „Kui mina oleks britt, siis ma ei mõtlekski, kuidas hääletada.”

„Mida enam sunniviisiliselt migrante Euroopasse asustatakse, seda hullemaks läheb poliitiline olukord,” jätkab Madison. „Mul on väga hea meel, et Euroopa Komisjon on hingerabanduses Poola reformide pärast.”

Ta märgib, et Euroopa Liit mureneb tükkhaaval. Britid teevad oma referendumiga otsa lahti. Seejärel võivad referendumit nõuda tšehhid ja slovakid ning Poola. „Kreeka lendab ise välja. [Rahandusminister Sven] Sester käis meil komisjonis rääkimas, et sellest ei ole midagi, kui Kreeka välja lendab,” märgib Madison ega tee saladust, et tal on hea meel, et Kreeka refomid pole vilja kandnud ja riigil endiselt halvasti läheb.

„Kui euroala laguneb, tuleb uus majanduskriis. Venemaal on praegu põhjust rõõmustada, et Euroopa on lasknud oma piirid lahti ja laseb kõigel õhku lennata,” resümeerib Madison.

EKRE Varblas ja Tõstamaak (andrus karnau) (7)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Madison ütleb, et euroala lagunemise korral peab Eestil olema plaan B ja isegi C. Riigi julgeolekut tuleb kasvatada kiirkorras. „Praeguses valitsuses pole, kas nutta või naerda, kedagi, kes seda suudaks!” ütleb Madison. Kaks tundi hiljem räägib Mart Helme Tõstamaal, et nemad on käinud otsimas sõjatehnikat, muuhulgas tanke. Kui varem oli sõjamasinaid saada, siis praegu on see juba keeruline. Kõik valmistuvad ise ja koguvad sõjatehnikat. Aga Helme jutust jääb mulje, et EKRE on kohe hankimas tanke, et Eestit kaitsta.

Madison lõpetab oma esinemise tõdemusega, et Saksa fritsud ja Vene vankad [Madisoni sõnastus] on „toredad sõbrad”. „Sakslased tahavad öelda, kuidas peame tegema. Sakslased mingu põrgu! Meie teeme nii, nagu tahame,” märkis Madison. Sõna saab Martin Helme. Ta räägib, et haldusreformiseaduse tekst on kuiv ja tapvalt igav. „Aga mida igavam, seda suuremad sigadused on sinna peidetud,” teab ta.

Ta ütleb, et valitsuse ministrid kiidavad haldusreformiseadust nii, nagu Stalini ajal oli kombeks: elu läheb paremaks, elu läheb ilusamaks. Helme ütleb, et kui omavalitsused raha juurde ei saa, siis jäävadki nad kiratsema. Et haldusreform omavalitsusele raha juurde ei anna. Vastupidi, reform on tohutu kulu allikas, sest selleks kulub 80 miljonit eurot.

„Omavalitsusjuhid saavad aastapalga preemiaks selle eest, et reformile vastu ei hakka,” märgib Martin Helme. „Liitumistoetus on ühekordne projekt, mille eest saab teha enne järgmisi valimisi lindilõikamisi.”

„Maakonnasuurusel või natuke väiksemal omavalitsusel ei ole midagi pistmist omavalitsemise või kohaliku elu korraldamisega,” räägib Helme. „Seltsimajad ja raamatukogud hoiavad inimesi kohapeal. Uues suures omavalitsuses lähevad seltsimaja, raamatukogud, koolid ja lasteaiad kinni. Mitte kohe, aga mõne aasta jooksul.”

Haldusreformi eestvedaja, riigihalduse minister Arto Aas on Martin Helme sõnul klassikaline broiler. Aas ei olnud Helme sõnul suutnud riigikogus esinedes nimetada ühtegi ideed, kuidas tuua ettevõtlust ja elu maale tagasi. Kaks tundi hiljem räägib Mart Helme, et EKRE-le on haldusreform kasulik, sest parteidel on lihtsam suurte omavalitsuste volikogude valimisi võita. Aga EKRE ei hooli omakasust, vaid seisab omavalitsuste eest ja on vastu haldusreformile.

Martin Helme ütleb, et haridusreform on koolide sulgemise eufemism. Tema sõnul on haridusrefom mõeldud selleks, et Reformierakond saaks koolimajade ehitust oma poistele suunata. See on Helme sõnul ehitusärimeestele, kel Reformierakonnaga head suhted, suur tuluallikas.

Helme märgib, et võrdõigusvolinik on nagu tänapäeva peainkvisiitor.

Üks naine ütleb vahele, et Euroopa Liit on nagu kunagine Nõukogude Liit. Siis läheb arutlus sellele, et kas konservatiiv on nagu konservant. XX„Maailmas on ainult üks riik, kus räägitakse eesti keelt ja kus elavad eestlased. Miks Eesti ära rikkuda, lahjendada ja ära anda?” pärib Martin Helme kuulajailt. „Multikulturalism ei ole tore. Massiimmigratsioon on toonud Euroopas kaasa sõnavabaduse piiramise, et mitte kedagi solvata.”

„Mingu tagasi oma Marokosse, see pole minu asi, kui keegi tunneb end solvatuna,” märgib Martin Helme.

 

Sinisilmsete tapanimekiri

Jaak Madison ütleb, et eurooplased on sattunud Stockholmi sündroomi ohvriks, kui ütlevad, et Saksamaa massiahistamise ohvrid on ise süüdi. Madison: hullumeelsus. Saan aru nii, et eurooplased on hullumeelsuse ohvrid oma ülimas vastutulelikkuses pagulastele.

„Hullud istuvad koalitsioonis,” ütleb Madison Eesti valitsuse kohta. Siis tulebki koht, kus rahvas on juba nii elevil, et parteikontorist kaasa tulnud heleda ülikonnaga mees hakkab rääkima, et 10 000 inimest tuleks Toompeale meeleavaldusele viia.

Madison räägib, et valitsus kulutab miljoneid pagulastele. 2,8 läheb Türgile, 1,5 siseriiklikult pagulaste vastuvõtule. „Ainult meie hääletasime 1,5 miljoni eraldamisele vastu riigikogus, Vabaerakonna ja Keskerakonna töllakad olid vakka,” märgib Madison.

 

EKRE Varblas ja Tõstamaak (andrus karnau) (5)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Martin Helme ütleb, et võrdluse Eesti sõjapõgenikega, kes teise maailmasõja järel uut kodumaad otsisid, on kohatu, sest kõik riigid ei võtnud avasüli eestlasi vastu. Helme räägib, et kui eestlased jõudsid Kanada piirile, siis tehti neile täikontroll ja anti 10 dollarit ning kästi tagasi minna, aga Eesti annab igas kuus migrandile 2000 eurot. Kaks tundi hiljem ütleb Mart Helme võrdluseks, et riigikogu liikme korteriüürimise hüvitis on ainult 640 eurot kuus. Kui tahta kallimat korterit, siis tuleb ise juurde maksta.

Martin Helme ütleb, et valitsus räägib, et Eesti on pidanud vastu võtma ainult seitse pagulast. „Piisab ühest, kes paneb ümber pommivöö,” ütleb Helme, lisades, et Pariisi terrorirünnakutele kaasaaitajad olid aasta varem tulnud Süüriast Euroopasse.

Martin Helme märgib, et Eestil ei ole piirivalvet ja see on tõsine probleem. „Siseminister Hanno Pevkur rääkis meile, et Eestit kaitseb looduslik barjäär – Piusa jõgi,” märgib Helme. „Kümned tuhanded inimesed tulevad üle Vahemere, aga meie arvame, et Piusa jõgi kaitseb meid.”

Kaks tundi hiljem ütleb, et Mart Helme, et EKRE taastab võimule saades relvastatud piirivalve.

Martin Helme seletab, et eelmisel aastal tuli 1,3 miljonit põgenikku Euroopasse; 1,5 miljonit tuleb tema sõnul sel aastal. Siis aga teeb hüppe: kui Aafrikast tuleb 50 miljonit, on kümne aastaga Aafrikast tulnuid niisama palju kui praegu Euroopas elanikke. Rahvas ahhetab. Kümne aastaga 500 miljonit põgenikku!

„Euroopa muutub Aafrikaks,” tõdeb Helme, lisades, et praegust valitsust oht ei huvita. Valitsus laiutab vaid käsi! Hääl rahva hulgast hüüab: „Kas see saab olla normaalne inimene, kes taob kuus korda päevas otsaesist vastu maad!” „Kõrbes tagugu, palju tahab,” vastab Martin Helme. Räägib siis, et koraani ei tohi keelustada, koraani tuleb lugeda. Koraani järgi olevat kõige õigemad moslemid need, kes lasevad end õhku. Helme ütleb, et tema on moslemite tapanimekirjas esimene, sest koraani järgi on eriti alatud siniste ja roheliste silmadega inimesed. Martinil on sinised silmad.

Üks proua tahab teada, kas riigikogus peab ülikonnaga käima. Madisonil on ülikond, aga Helme peab vabandama, et on seekord kohtuma tulnud teksade ja kampsuniga, sest ta läheb kohe edasi suvilasse Matsirannas. Tütred ootavadki baariukse taga isa.

Jutt läheb Vene sanktsioonidele ja sellele, et need mõjutavad kõige rohkem maaettevõtlust. Madison ütleb, et valitsus peaks sanktsioonide tekitatud kahju ettevõtjatele korvama. „Kas olete kuulnud ettevõtlusministrist Liisa Oviirist?” pärib Madison. Keegi pole kuulnud, aga ametikoht ometi loodi.

Jutt käheb siseriiklikele põllumajandustoetustele. Eesti neid ei maksa. Maainimesed aga tahaks suuremaid toetusi. Hääl hüüab, et tuleb EKRE poolt valida! Madison ega Helme ei luba pennigi, aga rahvale jääb mulje, et kui nende poolt valida, siis hakkab Eesti maksma siseriiklikke põllutoetusi.

„Eesti riigieelarves on raha nagu jõge! Riigieelarves käib pöörane raiskamine,” ütleb Martin Helme. Tema jutu järgi on nii kõrgharidusse tehtud investeeringud kui ka tee-ehitusobjektid Mäo ja Kukruse raiskamine.

Ei jää kahtlustki, et kui EKRE võimule saab, hakkab riigieelarve rahajõgi rahva taskusse voolama.

Helme ütleb, et trahvide tõstmine on riigikassa täitmine. „Inimesed tehakse kurjategijaiks, et neilt raha kätte saada,” ütleb Helme. „Politsei ei taha kurjategijatega tegeleda, nad on vastikud, tuleb tegeleda korralike inimestega.”

Madison ütleb, et kui EKRE võimule saab, siis hakkavad nad panku maksustama. Martin Helme märgib, et EKRE seab sisse ettevõtete tulumaksu nii, et sel on ka tulumaksuvaba osa. Siis ei peaks mikro- ja väikeettevõtted tulumaksu tasuma. „Kui Eesti 100 suuremat ettevõtet, mis muide on kõik väliskapitali omanduses, maksaks tulumaksu, siis laekuks aastas 300–350 miljonit eurot,” ütleb Helme.

Koosolek on läbi. Üks mees saab pahaseks, et teda pildistan. Madison surub nimekaardi pihku, luban talle pilte saata.

 

Lubab sõprust Venemaaga

Tõstamaal loen kohvikuukselt silti, et koht on saanud toetust Euroopa Liidust. Ironiseerin mõttes, et nüüd on siin hea Euroopa-vastastel kohvi juua. Aga siis rahustan end, et Madison ega noor Helme ei lubanud ju kordagi, et Eesti astub euroliidust välja.

Mart Helme loetleb mõneteistkümnele kuulajale EKRE saadikute saavutusi riigikogus. Kooseluseaduse rakendusaktid on vastu võtmata tänu EKRE-le. Helme ütleb, et Eesti inimesed on migrantide suhtes allergilised ja et EKRE visa vastupanu tõttu on Eestisse jõudnud vaid seitse immigranti. Helme ütleb, et EKRE immigratsioonikvoot on null ning et valitsus on hambutu ja selgrootu. Siis ütleb ta, et kui võimule saab, siis saadab sisserändajad tagasi. Ta sõnastab seda küll nii, et raske on aru saada, kas ta saadab tagasi seadust rikkunud sisserändajad või kõik. „Parem oleks neid mitte riiki lasta,” ütleb Helme.

„Meie pingutuse vili on see, et piirileping Venemaaga ei ole ratifitseeritud,” märgib Helme. „Soovime, et Venemaa tunnustaks Tartu rahulepingut.”

„Kui Venemaa tunnustab Tartu rahu ja kahetseb, saame seada suhted Venemaaga sõbralikumatele alustele. Ärge olge kindel, et Venemaaga ei saa olla head suhted,” ütleb Helme.

Helme ütleb, et François Hollande ja Angela Merkel ajavad mõistusevastast ja oma rahva vaenulikku poliitikat.

EKRE Varblas ja Tõstamaak (andrus karnau) (9)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kuulan ega oska midagi arvata, sest aastaid olen Mart Helmet teadnud kui üht kõige karmimat Venemaa kriitikut.

Henn Põlluaas räägib, kuidas käis Eesti heategevusorganisatsiooni kutsel Aafrikas. Ta kinkis ühele lesknaisele kitse. See maksis 25 eurot, lesknaine ja tema lapsed on nüüd majanduslikult kindlustatud. Põlluaas teeb ka paar tantsusammu, et näidata lesknaise rõõmu tõstamaalastele.

„Mõistlikum on aafriklasi aidata kohapeal kui siin,” ütleb Põlluaas.

„Uue valitsuse teeme meie, hakkame ehitama Eesti riiki üles uutel alustel, sest vammi täis maja ei saa remontida,” ütleb Mart Helme.

Põlluaas läheb meestega ukse taha suitsu tegema. Koosolek saalis on lõppenud.

 

Fotod: Andrus Karnau

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz