0

Loomakaitsjad: karusloomafarmide kontroll on nende keelamiset kallim

Kristjan Kosk

kristjan.kosk@le.ee

rebasefarm nuckö06

Karusloomafarm. Foto: arhiiv

Loomakaitsjate hinnangul on karusloomafarmide efektiivne järelevalve riigile keerulisem ja kulukam kui nende üleminekuajaga keelustamine. 

Valitsus asus seisukohale, et juhul kui ettevõte täidab oma tegevuses kehtivast korrast tulenevaid nõudeid, siis põhjust karusloomafarmide keelustamiseks ei ole, kuid loomakaitsjate hinnangul on kasvanduste efektiivne järelevalve riigile keerulisem ja kulukam kui mõistliku üleminekuajaga keelustamine, teatas BNS-ile loomade eestkoste organisatsioon Loomus.

Kuna karusloomakasvatustes ei saa tagada ei loomade heaolu ega pidamise nõudeid, on Loomuse hinnangul selline seisukoht problemaatiline nii riigile kui ka karusloomakasvatajatele. „Riigi ja karusloomakasvatajate seisukohast on kümne aasta pikkuse üleminekuajaga keelustamist lihtsam ja odavam korraldada kui farmidele selgelt üle jõu käivate heaolunõuete täitmist ja regulaarset järelevalvet,” ütles Loomuse juht Kadri Taperson.

Loomus peab vajalikuks rõhutada, et olenemata keskkonna- ja maaeluministeeriumi ettepanekust karusloomakasvatusi Eestis mitte keelustada, peab lõpliku hinnangu 2014. aastal Loomuse poolt riigikogule esitatud märgukirjale andma siiski riigikogu maaelukomisjon.

„Ja hinnang, mille annab lõplikult maaelukomisjon, kehtib märgukirjale, mitte sellele, kas Eesti keelustab karusloomafarmid või mitte. Farmide keelustamise protsess ja kampaania nii Eestis kui ka Euroopa Liidu tasandil jätkub veelgi intensiivsemalt,” sõnas Taperson.

2014. aastal kogus eestisisene petitsioon karusloomafarmide keelustamise poolt üle 10 000 Eesti inimese allkirja. Rahvusvaheline petitsioon karusloomafarmide keelustamiseks Eestis on seni kogunud ligi 34 000 allkirja.

2014. aasta lõpus viis Loomus karusloomafarmide keelustamise märgukirja riigikokku, pärast mida toimus riigikogu maaelukomisjonis märgukirja avalik arutelu. Käesoleva aasta märtsis valmis maaeluministeeriumi poolt tellitud sotsiaalmajanduslik analüüs karusloomafarmide võimalikust keelustamisest kümne aasta pikkuse üleminekuajaga.

Karusloomafarmid on keelustanud Inglismaa, Põhja-Iirimaa, Austria, Horvaatia, Holland, Makedoonia, Brasiilia, Bosnia ja Hertsegoviina, Sloveenia, Saksamaa liidumaad Baier, Hesse, Nordrhein-Westfalen ja Schleswig-Holstein ning Belgia suurim piirkond Valloonia täielikult, osaliselt Švetsi, Taani, Rootsi, Uus-Meremaa, USA. Karusloomafarmide keelud on eriti tugevalt poliitilises päevakorras Belgias, Saksamaal ja Tšehhi Vabariigis.

TNS Emori läbiviidud uuringu kohaselt ei poolda 58 protsenti eestimaalastest karusloomakasvandusi.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
kodanik
kodanik

nõus külamehega. Inimene võiks reaalselt kogeda, mis on tema soovide rahuldamise tegelik hind.

maali
maali

Väga hea lahendus Külamehelt, olen kahe käega poolt!

juss
juss

ja sama siis ka liha- piima- munadega….

Külamees
Külamees

Kui edasi utreerida,siis kõige odavam oleks inimesed panna elama nii nagu praegu karusloomad,aga see tõestabki,et odavusele rõhumisest ei saa teha argumenti elusolendite elu üle otsustamisel.
Õiglane lahendus oleks,et karusnaha kandmise õiguse saaks need kodanikud kes on osalenud nende tootmisprotsessis.Oled mõned nädalad talitajaks farmis,siis osaled tapmises ja nülgimises ning luba ongi välja teenitud.

Hullumaja+puhvet
Hullumaja+puhvet

Veel odavam on need loomakaitsjad ära keelata !

juss
juss

ehk tegeleks lastekaitsega ja siis vaataks edasi?

wpDiscuz