Aasta õppija Anu Tamme. Foto Arvo Tarmula
Tänavune Läänemaa aasta õppija on Anu Tamme, koolitaja Kersti Raak ja koolitussõbralikem organisatsioon Haapsalu käsitööselts.
Eile kuulutati Jõhvis välja 19. täiskasvanud õppija nädal (TÕN). Läänemaa tublimaid täiskasvanud õppijaid, koolitajaid ja koolitussõbralikemaid organisatsioone kiideti juba läinud nädalal Pürksis.
Aasta õppija – Anu Tamme
Aasta õppija tiitlile esitati seitse kandidaati, kes Läänemaa haridusjuhi Anneli Vaarpuu sõnul on kõik tunnustamist väärt.
Žürii valis välja Anu Tamme, kes õpib praegu teist aastat Haapsalu kolledžis päevases õppes käsitööd ja disaini. Tema kandidatuuri esitanud Merle Mäesalu on Tamme kohta kirjutanud: see, et huvi keraamika ja käsitöö vastu on teda viinud statsionaarsesse õppesse, on ehe näide elukestvast õppijast.
Aasta õppija tiitli pälvinud Anu Tamme ise jääb tagasihoidlikuks ja leiab, et pole seda tiitlit ära teeninud. „Esiteks on mul kool veel pooleli ja teiseks õpivad tänapäeval ju kõik,” ütles ta ja lisas, et elu ju areneb ja kes tahab sellega kaasas käia, peab ka õppima.
Kunst on Anu Tammele olnud alati südamelähedane. Nooruses ei julgenud ta aga seda õppima minna, sest tol ajal oli kunstierialadele suur konkurss. Sellegipoolest on ta juba paarkümmend aastat tegelnud keraamikaga ning käib praegugi Haapsalu kunstikoolis täiskasvanute keraamikaringis. Aja jooksul on aga Tamme katsetanud nii siidi- kui ka portselanimaali ja klaasivitraaži.
Kunsti kõrval on Anu Tammet aastaid huvitanud iluaiandus. Huvi sai alguse siis, kui ta oma aia sai ja Haapsalu rahvaülikoolis hakati aianduskursusi korraldama. Merle Mäesalu sõnul on Tamme kaunis ja hoolitsetud koduümbrus nakatanud naabreidki iluaiandusega tegelema.
Läänemaa aasta õppija kolmas huviala on olnud keeled. Praegu ta küll keelekursustel ei käi, kuid aastate jooksul on ta õppinud rootsi, inglise ja hispaania keelt. Rootsi keele vastu hakkas Anu Tamme huvi tundma seetõttu, et saaks Rootsis elavate sugulastega suhelda. Hiljem oli ta tööl rootslastele kuuluvas firmas. „Hispaania keele puhul aga mõtlesin lihtsalt, et see on maailmas räägitavuselt teine keele hiina keele järel ja seda saab väga palju kasutada,” selgitas ta ise. Tamme sõnul polegi keeleõpingutes alati esikohal mitte keel, vaid tihtilugu innustab ka seltskond koos käima.
Praeguste kolledžiõpingute kohta ütleb Anu Tamme, et kõige keerulisemad on tema meelest olnud just arvutiga seotud ained nagu kujundus- ja projekteerimisprogrammide õppimine. „Olen koolis käinud ikkagi enne arvutiaega ja sellepärast pole arvutitega nii sina peal,” rääkis ta.
Küsimusele, kas õpitavast erialast võiks tulevikus ka päris töö saada, vastas Anu Tamme: „Praegu ei mõtle ma midagi, käsitöö alal ettevõtja olla on suhteliselt raske ja sellega end ära elatada väga keeruline.”
Koolitaja Kersti Raak ja organisatsioon Haapsalu Käsitööselts
Läänemaa aasta koolitaja tiitli sai Haapsalu kutsehariduskeskuse turismi-, toitlustus- ja majutusteeninduse osakonna kutseõpetaja Kersti Raak.
Igapäevatöös õpetab Raak kutsehariduskeskuse õpilastele söögitegemist, kuid selle kõrvalt on ta koolitajaks ka paljudele hobikokkadele. Samuti on ta enamiku kooli õppekavade kaasautor.
Õpilased tõstavad esile Kersti Raagi huumorisoont ja eeskuju ning suurepäraseid ametioskusi.
Aasta koolitussõbraliku organisatsiooni tiitli pälvis Haapsalu käsitööselts.
63-liikmeline organisatsioon toetab liikmete enesetäiendamist – tihti korraldatakse õppepäevi, kus saavad osaleda ka mitteliikmed. Ka seltsi liikmed ise jagavad pärast mõnel koolitusel käimist saadud teadmisi seltsikaaslastega.
Käsitööseltsi tegemistest on avalikkusele kõige rohkem tuntud Haapsalu pitsikeskus. Just tänu pitsikeskusele on Haapsalu sall taas au sisse tõusnud ja populaarsem kui kunagi varem. Käsitööselts teeb käsitöö õpetamisel koostööd ka paljude koolidega, näiteks koovad Haapsalu salli kõik Haapsalu põhikooli tüdrukud.
Aasta õppija
Anu Tamme, Haapsalu, küsitleja turu-uuringufirmas Kantar- Emor
Katri Vahenurm, õpib HKHKs korraga sadulsepa ja raamatupidamise erialal
Silver Tsupsman, Haapsalu, Mööbliravi OÜ juhatuse liige
Maarja Prikmann, Haapsalu, hooldaja Haapsalu neuroloogilises rehabilitatsioonikeskuses
Saima Soobard, Lihula, Eesti töötukassa Läänemaa oskonna juhtumikorraldaja
Kadi Kivilo, Vormsi, õpetaja Vormsi lasteaias-põhikoolis
Mia Rakaselg, Haapsalu, raamatukogu juhataja Haapsalu kutsehariduskeskuses
Aasta koolitaja
Kersti Raak, Haapsalu kutsehariduskeskuse kutseõpetaja
Tiina Sootalu, Haapsalu kutsehariduskeskuse kutseõpetaja
Mari Kald, Haapsalu rahvaülikooli inglise keele õpetaja
Aasta koolitussõbralikum organisatsioon
Haapsalu käsitööselts
Töötukassa Läänemaa osakond
Loodame kuulda ka teistest edulugudest siis…..
Ühinen eelkõnelejatega. Mis see huvikorras õppimine ja huvi aianduse vastu nüüd nii aasta õppija tiitlit väärt on? Huvikorras õppimisega tegelevad enamus Haapsalu inimesed. Pigem siis keegi,kes on veel oma parimates aastates ja lähtuvalt tööturu nõudest asunud õppima uut eriala jms.
täpselt nii, lisaks tahaks teada,paljud neist õppijatest on ka vastava töö leidnud,kus oma värskeid teadmisi rakendada.Või õpitakse ikka väga palju lihtsalt nö oma huviks…..
… ja selleks, et kolledźit hinges hoida…
oleks tore teada küll ka teistest inimestest, nimelt kodanik ja kodanikule, olid väga head mõtted: teised edulood, mis põhimõtetel on teised õppinud ja kas ka töös on õpitu rakendatav….või lihtsalt koolis käidud kooli pärast, et on aega.
rohkem sooviks kuulata edulugusi inimestest, kes õpivad pere-laste, töö kõrvalt või eluraskuste kiuste, mis oleks inspireerivaks paljudele teiste jaoks.
aasta õppija Anu Tamme õpib praegu teist aastat Haapsalu kolledžis päevases õppes käsitööd ja disaini. Kas kolledžis ikkagi kõik tsükliõppes ei ole?