Eelistungile kogunes tõeline advokaatide armee: Peep Rajavere (vasakult), Kersti Kägi, Margo Normann, Jüri Leppik, Aadu Luberg ja Vahur Krinal (seljaga). Foto: Arvo Tarmula
Täna Haapsalu kohtumajas alanud eelistungil nõudis Nurme vabriku omaniku Stanislav Podžuki advokaat Aadu Luberg ja Olga Tihhina advokaat Kersti Kägi kohtupidamise kinniseks kuulutamist.
Peale nende on süüdistus esitatud veel Nurme Vabrik OÜ ja praeguseks likvideeritud ettevõtte PVMP-Ex juhatuse liikmele Alari Engmanile. Peale tema on süüdistuse saanud veel tekstiiliärimehed Valeri Raja, Igor Štšerban ja Aleksander Piel.
Tihhina on ettevõtte Polar Tekstiil juhatuse liige, mis tegutseb Nurme vabriku ruumides, samas ettevõttes on juhatuse liige ka Podžuk.
Prokuratuur süüdistab kõiki neid maksukelmuses, rahapesus ja kuritegeliku ühenduse loomises ning sellesse kuulumises.
Lääne ringkonnaprokuratuur pressiesindaja Annely Erm ütles, et maksu- ja tolliameti uurimisosakonna Lääne talitus alustas kriminaalmenetlust 2013. aasta veebruaris selle kohta, et OÜ PVMP-Ex on toime pannud maksudeklaratsioonides valeandmete esitamise ja tahtlikult ka käibedeklaratsioonides valeandmeid esitanud, eesmärgiga alusetult suurendada tagastusnõuet. Süüdistuse kohaselt tehti raha varjamiseks ka mitmesuguseid fiktiivseid tehinguid.
Süüdistatavad kohtusse ei ilmunud
Kriminaalasjas on riik esitanud kõigi süüdistatavate vastu tsiviilhagi õigusvastaselt tekitatud varalise kahju hüvitamise nõude suuruses 3,5 miljonit eurot.
Mitte ükski süüdistatutest täna kohtusse ei ilmunud. Eelistungi puhul pole see ka kohustuseks.
Kaitsjad põhjendasid istungi kinniseks kuulutamise taotlust sellega, et kohtupidamise käigus tuleb menetleda Podžuki ja Tihhina delikaatseteid terviseandmeid. Luberg ütles kohtule, et ta ei soovi, et tema kliendi terviseandmed saaksid avalikuks.
Luberg selgitas kohtule veel teistki asjaolu, miks tuleks kohtupidamine kinniseks kuulutada. Ta rääkis, et info jagamist meediale tuleb piirata, sest juba enne kohtupidamise algust ilmunud artikklis olevat Podžukist kirjutatud kui süüdi olevast isikust. Mis artiklit ta konkreetselt silmas pidas, advokaat ei täpsustanud.
Prokurör Indrek Kalda leidis, et kui viidata terveandmete salastamisele, siis tuleks kohtupraktikas kinniseks kuulutada veel väga suurel hulgal istungeid. Kalda ei nõustunud ka väitega, nagu oleks kellelegi meedia poole liiga tehtud. „Meediakajastus ei võrdu süüdimõistmisega,” ütles Kalda kohtule.
Kohus kuulutas kinniseks osa, kus tulevad arutlusele süüdistatute terviseandmed. Muus osas jäi istung avalikuks.
Puudulik ajamäärus
Peale selle nõudsid advokaadid süüdistusakti prokuratuurile tagastamist, viidates mitmetele puudustele ja ebatäpsustele. Advokaadid seadsid kahtluse alla vene ja läti keeles antud ütluste korrektse tõlke. Engmani advokaat Jüri Leppik leidis, et süüdistusakti koostamiseks pole prokuratuuril tekkinud seaduslikku alust, sest kohtueelne menetlus pole seaduses sätestatud korras lõpetatud.
Raja advokaat Margo Normann lisas, et süüdistusaktis on määratlemata võimaliku kuriteo toimepanemise aeg. „Ainus asi, mida ma aktist välja loen, on see, et Valeri Raja kuulus kuritegelikku ühendusse 1. jaanuaril 2012 aastal,” ütles Normann kohtule. Ta viitas, aktis viidatud pangakonto avamised on toimepandud aga veel kolm ja neli aastat varem. „Kuidas ma peaksin Valeri Raja kaitsma, kui ma ei tea, mis ajavahemikust me räägime,” küsis Normann.
Prokurör Indrek Kalda teatas sellepeale, et süüdistusakt on arusaadav ja kohus saab sellele hinnangu anda.
Suure tõenäosusega tuleva aasta 27. märtsil jätkuv kohtupidamine tõotab tulla väga mahukas. Eelistungil lepiti kokku tervelt 20 kuupäeva, millal kohus koguneb asja arutama. Tunnistajaid on kokku umbes 30 ja pooled neist on vene või läti emakeelega. Kohus leidis, et igal istungil peab viibima vene keele tõlk. Kui toimub läti emakeelega tunnistajate ülekuulamine, viibib istungil täiendavalt läti keele tõlk. Läti emakeelega tunnistad kuulatakse üle video vahendusel ja neid on tervelt 13.
Peep Rajavere on tubli advokaat ning tema kallal ei tohi norida.
Leheneegrid ei ole kohtumõistjad.
Maksukuritegusid on liiga vähe uuritud.Paljude inimeste silmis riigilt varasrtamine nagu polegi varastamine.
Kindlasti olgu avalik, kui on tegu ausate inimestega siis karta pole neil midagi.
Mitte mingil juhul kinniseks-ajakirjandus peab võtma kindlasti mingi seisukoha st.kui vaja siis süüdimõistva.