Sulev Vare.
1. oktoobrist ühendatakse keskkonnaameti Saare-Lääne-Hiiu regiooniga Pärnu- ja Raplamaa ning selle juhiks saab Haapsalust pärit Sulev Vare. Saare-Lääne-Hiiu regiooni senine juht Kaja Lotman asub ameti juhtkonna nõuniku kohale.
Oktoobrist on keskkonnaametil senise kuue regiooni asemel kolm – Põhja, Lõuna ja Lääne regioon. Lääne regiooni hakkavad kuuluma peale praeguse Saare-, Lääne- ja Hiiumaa ka Pärnu- ja Raplamaa.
Endine Haapsalu aselinnapea ja Lääne maavanem Sulev Vare juhtis siiani kaht keskkonnaameti regiooni: Pärnu-Viljandi ja 2014. aastast ka Harju-Lääne-Rapla regiooni.
„Keskkonnaametis oli juba mõnda aega kuue regiooni peale neli regioonijuhti. Kui tuli koondamisülesanne, otsustati, et vaadatakse regioonide piirid üle,” selgitas Sulev Vare reformi tagamaid.
Lääne regiooni jäävad Läänemaa, Saaremaa, Hiiumaa, Pärnumaa ja Raplamaa. Harju-, Järva-, Viljandi- ja mõlemad Virumaad ühendatakse Põhja regiooniks. Ülejäänud maakonnad saavad Lõuna regiooniks.
„Sulev Vare osutus valituks, sest tegemist on keskkonnasektoris pikaajalise, kümne aasta töökogemusega asjaliku, järjekindla, eesmärgile pühendunud töötajaga, kes on keskkonnaametis ennast tõestanud võimeka ja sihikindla juhina,” vahendas ameti pressiesindaja Sille Ader.
Vare kavatseb enese sõnul sättida oma töö nii, et jõuaks igasse regiooni maakonda. „Meil ei ole üht kindlat regiooni keskust, aga kontor on igas maakonnas,” ütles ta. „Olen seal, kus on vaja olla. Esmaspäevad näiteks Pärnus, edasi vajadusel Haapsalus, saartel, Raplamaal.”
„Olen vestelnud meie piirkonna senise looduskaitse juhtivspetsialisti Marju Eritiga ja Saaremaal asuva keskkonnakasutuse spetsialisti Raivo Kallasega. Valukohad on läbi räägitud ja võib öelda küll, et meil on enam-vähem samad arusaamad,” ütles Vare.
Kaja Lotman on oktoobrist keskkonnaameti juhtkonna nõunik looduskaitse alal. See ei tähenda, et töö viib päriseks Tallinna. „Sel tööl polegi eriti tähtis, kus istud. Töövaldkond on terves Eestis, teha saab seda igal pool. Kontor on seal, kus maha istun ja arvuti lahti teen,” ütles Lotman.
Looduskaitsenõuniku töö sisu on rahvusvaheline koostöö ja dokumentide analüüs, kuid kindlasti ka looduskaitsevaldkonna suhtluse parandamine. „Inimeste suhtumine looduskaitsesse ei ole kõige parem. Peab pingutama, et paremini suhelda näiteks maaomanikega,” ütles Lotman.
„Põhierinevus senisest tööst on see, et ma ei osale enam otsuste tegemises,” lisas ta.
Kaja Lotman juhtis keskkonnaameti Saare-Lääne-Hiiu regiooni 2009. aastast. „See ei ole amet, kus on suured eesmärgid, mille kohta saab pärast öelda, et need on nüüd täidetud. Ikka jooksev protsess,” sõnas Lotman. „Tähtsam märksõna on poollooduslike koosluste hooldamine, mille valdkonnas on õnnestunud palju teha. Põnevad olid suured planeeringud – raudteeplaneering ja elektriliini planeering, samuti Hiiumaa mereala planeering ja Saaremaa püsiühenduse planeering, mis küll on soiku jäänud. Oli suurte planeeringute aeg.”
Bioloogiharidusega Lotman ei salanud, et valis uue ameti sellise, mis oleks erialaselt huvipakkuvam. „Mulle küll meeldib mingil määral administreerimistöö, aga mitte nii suurel määral,” ütles ta.
Sulev Vare
Sulev Vare lõpetas 1985. aastal Tallinna tehnikaülikooli tööstuse planeerimise erialal.
Olnud Haapsalu aselinnapea, keskkonnaministeeriumi kantsler ja Lääne maavanem.
Enne keskkonnaametisse tööle asumist juhtis KMG Ehituse juhatuse, hiljem Rotermann Grupi juhatuse tööd.
2010. aastast on Sulev Vare juhtinud keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni ja 2014. aastast ka Harju-Lääne-Rapla regiooni.
Allikas: keskkonnaamet
Tundes Varet ajast,kui ta oli vähe aega Haapsalu Leivatehase direktor, jääb üle esimesega ainult nõustuda.
Kui sul midagi öelda ei ole, siis ole vait.
kõige eredam poliitprostitutsiooni juhtum – ei enamat