Silt: Sulev Vare
20
Üks vanemaid lennupuid võeti maha
[caption id="attachment_422175" align="alignnone" width="1920"]
Wiedemanni spordihoone ees võeti puud maha. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Wiedemanni spordihoone eest võeti neljapäeval maha üks vanemaid siiani kasvanud lennupuid.
„Kas teadvustati selle puu tähtsust,” esitas Läänemaa ühisgümnaasiumi ajalooõpetaja Kalle Lõuna küsimuse. Tema sõnul on lennupuud neid istutanud inimestele emotsionaalselt olulised.
Wiedemanni spordihoone ees võeti puud maha. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Wiedemanni spordihoone eest võeti neljapäeval maha üks vanemaid siiani kasvanud lennupuid.
„Kas teadvustati selle puu tähtsust,” esitas Läänemaa ühisgümnaasiumi ajalooõpetaja Kalle Lõuna küsimuse. Tema sõnul on lennupuud neid istutanud inimestele emotsionaalselt olulised. 
Wiedemanni võimla tribüünid said automaatika
[caption id="attachment_421186" align="alignnone" width="1920"]
Wiedemanni spordihoone haldusjuhi Mario Kaabli sõnul piisab tribüüni liigutamiseks nüüd ühest nupuvajutusest. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Haapsalu Wiedemanni spordihoone läbis koolivaheajal uuenduskuuri, mis muudab saali ettevalmistamise spordivõistlusteks mitu korda kiiremaks ja kergemaks.
Külgmiste korvpallikorvide üles-alla liigutamiseks pole enam vaja iga korvi eraldi alla vändata, vaid seda saab teha ühe nupuvajutusega. Korvide alla laskmiseks ei pea tulema isegi saali, seda saab teha administraator oma töölaua tagant. Kõige suurem uuendus puudutab aga tribüüne, mida saab nüüd samuti ühe nupuvajutusega lahti tõmmata ja kokku lükata.
Wiedemanni spordihoone haldusjuhi Mario Kaabli sõnul piisab tribüüni liigutamiseks nüüd ühest nupuvajutusest. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Haapsalu Wiedemanni spordihoone läbis koolivaheajal uuenduskuuri, mis muudab saali ettevalmistamise spordivõistlusteks mitu korda kiiremaks ja kergemaks.
Külgmiste korvpallikorvide üles-alla liigutamiseks pole enam vaja iga korvi eraldi alla vändata, vaid seda saab teha ühe nupuvajutusega. Korvide alla laskmiseks ei pea tulema isegi saali, seda saab teha administraator oma töölaua tagant. Kõige suurem uuendus puudutab aga tribüüne, mida saab nüüd samuti ühe nupuvajutusega lahti tõmmata ja kokku lükata. 
Haapsalu veekeskuse rekonstrueerimine jääb ootama paremaid aegu
[caption id="attachment_371217" align="alignnone" width="2000"]
Plaanis on Haapsalu veekeskusesse ehitada lastebassein ja hoone soojustada. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Kuigi omavalitsused saavad jaanuari lõpuni taotleda toetust hoonete energiatõhususe parandamiseks, ei esita Haapsalu linnavalitsus taotlust veekeskuse pikalt jutuks olnud renoveerimiseks.
„Loomulikult veekeskuse renoveerimine tuleb, aga veel ei tea, millal,“ ütles veekeskust haldava Haapsalu spordibaaside juht Sulev Vare.
Plaanis on Haapsalu veekeskusesse ehitada lastebassein ja hoone soojustada. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Kuigi omavalitsused saavad jaanuari lõpuni taotleda toetust hoonete energiatõhususe parandamiseks, ei esita Haapsalu linnavalitsus taotlust veekeskuse pikalt jutuks olnud renoveerimiseks.
„Loomulikult veekeskuse renoveerimine tuleb, aga veel ei tea, millal,“ ütles veekeskust haldava Haapsalu spordibaaside juht Sulev Vare. 
Läänemaal saab nautida talverõõme
[caption id="attachment_414878" align="alignnone" width="1920"]
Tänu saabunud külmakraadidele saab liuvälju rajada. Foto: Arhiiv[/caption]
Külmad ilmad on pakkunud võimaluse rajada liuvälju ja pannud tööle lumekahurid.
Juba laupäevast töötavad Paliveres lumekahurid, esmaspäevast saab Linnamäel uisutada, Haapsalus valmivad liuväljad nädala jooksul.
Linnamäe liuväli valmis tänavu teisiti kui eelnevatel aastatel, sel aastal on liuvälja all Kekkilält saadud kile. Liuvälja rajaja Renek Loorens ütles, kile sai alla pandud sellepärast, et mullu vajus väljakule lastud vesi kiiresti maa alla ja liuvälja rajamine võttis seetõttu kaua aega.
Tänu saabunud külmakraadidele saab liuvälju rajada. Foto: Arhiiv[/caption]
Külmad ilmad on pakkunud võimaluse rajada liuvälju ja pannud tööle lumekahurid.
Juba laupäevast töötavad Paliveres lumekahurid, esmaspäevast saab Linnamäel uisutada, Haapsalus valmivad liuväljad nädala jooksul.
Linnamäe liuväli valmis tänavu teisiti kui eelnevatel aastatel, sel aastal on liuvälja all Kekkilält saadud kile. Liuvälja rajaja Renek Loorens ütles, kile sai alla pandud sellepärast, et mullu vajus väljakule lastud vesi kiiresti maa alla ja liuvälja rajamine võttis seetõttu kaua aega. 
Spordiväljakutelt kummipuru eemaldamist Läänemaal ei peljata
[caption id="attachment_414190" align="alignnone" width="1920"]
Haapsalu staadioni kunstmuruväljak. Foto: Arhiiv[/caption]
Euroopa Komisjon keelustas kunstmuruväljakute täitematerjalina kasutatava mikroplasti. Läänemaa kunstmurustaadionid on nii vanad, et määruse kehtima hakkamise ajaks peab neid niikuinii uuendama.
Läänemaal on kolm kunstmuruväljakut: jalgpalliplats Haapsalu staadionil, Uuemõisa jalgpallihall ja Risti jalgpalliplats. Kaheksa aasta pärast ei tohi neil väljakutel täitematerjalina kummipuru kasutada.
Haapsalu staadioni kunstmuruväljak. Foto: Arhiiv[/caption]
Euroopa Komisjon keelustas kunstmuruväljakute täitematerjalina kasutatava mikroplasti. Läänemaa kunstmurustaadionid on nii vanad, et määruse kehtima hakkamise ajaks peab neid niikuinii uuendama.
Läänemaal on kolm kunstmuruväljakut: jalgpalliplats Haapsalu staadionil, Uuemõisa jalgpallihall ja Risti jalgpalliplats. Kaheksa aasta pärast ei tohi neil väljakutel täitematerjalina kummipuru kasutada. 
Riigi toetus võib omavalitsuste pingelise eelarve tõttu kasutamata jääda
[caption id="attachment_412855" align="alignnone" width="1000"]
Eskiisprojekti järgi läheb Martna koolimaja köetav pind suureneks, kuid energiatõhusus paraneks. Foto: EMP A&I OÜ[/caption]
Ühiskondlike hoonete korrastamiseks mõeldud riikliku toetuse abil tahab Lääne-Nigula vald teha korda Martna kooli, Haapsalu renoveerida ujula ja Vormsi teha koolimajja uue ventilatsiooni.
Riik avas omavalitsustele 40 miljoni euro suuruse toetuse taotlusvooru ühiskondlike hoonete energiatõhusamaks muutmiseks. Kõigil kolmel Läänemaa omavalitsusel oleks objekt, mille tarvis võiks toetust küsida, kuid takistuseks võib saada omavalitsuste endi pingeline eelarve.
Lääne-Nigula valla investeeringute nimekirjas on esikohal kehvas seisus Martna koolimaja, mille renoveerimise plaan on praeguseks jõudnud eelprojekti valmimiseni.
Eskiisprojekti järgi läheb Martna koolimaja köetav pind suureneks, kuid energiatõhusus paraneks. Foto: EMP A&I OÜ[/caption]
Ühiskondlike hoonete korrastamiseks mõeldud riikliku toetuse abil tahab Lääne-Nigula vald teha korda Martna kooli, Haapsalu renoveerida ujula ja Vormsi teha koolimajja uue ventilatsiooni.
Riik avas omavalitsustele 40 miljoni euro suuruse toetuse taotlusvooru ühiskondlike hoonete energiatõhusamaks muutmiseks. Kõigil kolmel Läänemaa omavalitsusel oleks objekt, mille tarvis võiks toetust küsida, kuid takistuseks võib saada omavalitsuste endi pingeline eelarve.
Lääne-Nigula valla investeeringute nimekirjas on esikohal kehvas seisus Martna koolimaja, mille renoveerimise plaan on praeguseks jõudnud eelprojekti valmimiseni. 
Tormituul viis Läänemaal elektri
[caption id="attachment_412072" align="alignnone" width="1920"]
Torm tekitas Läänemaal suuri laineid, kuid viis mitmelt poolt ka elektri. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Nädalavahetusel möllanud torm põhjustas üle aastate Läänemaal hulgaliselt elektrikatkestusi, kuid katkestustest enam pahandas ettevõtteid infosulus olemine.
„Mitte keegi telefonile ei vasta. Täielik teadmatus,” ütles Linnamäe Peekoni ja Roosta puhkeküla omanik Siim Saareväli. „Vanasti, kui juhtimine oli Haapsalust, nii ei olnud.”
Linnamäe Peekoni tuhandete sigadega farmis on kõik korras – loomad on elus ja ettevõttes töö käib. „Aasta alguses tegime investeeringu ja ostsime generaatori,” ütles Saareväli. Mis vastasel juhul oleks ettevõttes juhtunud, ei soovinud Saareväli mõeldagi. Roosta puhkeküla oli aga 12 tundi elektrita.
Lääne Elul ei õnnestunud tabada Linnamäe lihatööstuse juhti Indrek Loorensit, kuid ERRile avaldas ka Loorens pahameelt infosulus olemise ja Elektrilevi kontaktisiku puudumise üle. Lihatööstus hoidis katkestuse ajal oma toodangut õigel temperatuuril generaatori abil.
Torm tekitas Läänemaal suuri laineid, kuid viis mitmelt poolt ka elektri. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Nädalavahetusel möllanud torm põhjustas üle aastate Läänemaal hulgaliselt elektrikatkestusi, kuid katkestustest enam pahandas ettevõtteid infosulus olemine.
„Mitte keegi telefonile ei vasta. Täielik teadmatus,” ütles Linnamäe Peekoni ja Roosta puhkeküla omanik Siim Saareväli. „Vanasti, kui juhtimine oli Haapsalust, nii ei olnud.”
Linnamäe Peekoni tuhandete sigadega farmis on kõik korras – loomad on elus ja ettevõttes töö käib. „Aasta alguses tegime investeeringu ja ostsime generaatori,” ütles Saareväli. Mis vastasel juhul oleks ettevõttes juhtunud, ei soovinud Saareväli mõeldagi. Roosta puhkeküla oli aga 12 tundi elektrita.
Lääne Elul ei õnnestunud tabada Linnamäe lihatööstuse juhti Indrek Loorensit, kuid ERRile avaldas ka Loorens pahameelt infosulus olemise ja Elektrilevi kontaktisiku puudumise üle. Lihatööstus hoidis katkestuse ajal oma toodangut õigel temperatuuril generaatori abil.